Külmunud sõrmi ja varbaid kiputakse soojendamiseks kuuma vee alla pistma, kuigi tegelikult ei tohi vesi olla rohkem kui 40 kuni 42 kraadi.
Kas külmunud sõrmi võib soojendada vee all?
Kuidas külmumise järel käituda, selgitab Pärnu haigla kodulehel sisehaiguste kliiniku õde Larissa Bürkland-Stoljar.
Tema sõnul külmuvad sagedamini need kehaosad, kuhu veri külmaga nii hästi ei jõua. Kõige kergemini külmuvad sõrmed, varbad, põsed, nina ja kõrvad.
Pindmine külmumine
Pindmise külmumise tunneb ära selle järgi, et nahal on tunda torkeid ja valu. Nahk muutub valkjaks ning külmumiskoht tundub katsumisel kõva. Vähehaaval kaob naha tundlikkus ning kui enne oli tunda valu, siis nüüd see kaob.
Sellisel juhul tasub asuda külmunud piirkonda soojendama, näiteks võib asetada sellele kohale sooja käe. Soojendamist tasub jätkata seni, kuni normaalne nahavärv ja naha tundlikkus taastuvad ning koht ei ole enam katsudes kõva.
Soojendatud kohta tasub kaitsta kuivade riietega.
Kindlasti ei tasu külmunud kohta millegagi (näiteks lumega) hõõruda, sest see vigastab külmunud kohta.
Kui tarvis, võib viia külmunud kehaosaga inimesed soojemasse ruumi.
Sügavam külmumine
Külmunud, kõva ja tundlikkuse kaotanud kehaosa võib anda märku ka sügavamast külmumisest, mis kahjustab nahaaluseid kudesid. Samuti võivad sel juhul ülessulamisel tekkida vesivillid.
Sügavama külmumise tulemusena võib tekkida ka nekroos ehk koekärbumine.
Selle vältimiseks tuleb sügavalt külmunud kehaosa panna 40- kuni 42-kraadisesse vette ning valust hoolimata hoida kehaosa vees 20 kuni 30 minutit. Veetemperatuuri tuleb kindlasti kontrollida, sest vesi ei tohi olla liiga soe. Kui termomeetrit pole käepärast, soovitab õde katsuda vett küünarnukiga.
Ülessulatatud kehaosale tuleb teha puhas side, kaitsta seda soojakao eest ning kannatanu tuleks viia haiglasse.
Kui sügavalt külmunud on nägu, ei tohi seda sooja vee ja seebiga pesta, sest nahka kattev rasu kaitseb külma eest.
Nõuandeid külma käes viibides
Ettevaatlik tasuks olla külma käes suitsetamisega, sest nikotiin ahendab veresooni ja suurendab külmumisohtu.
Külma käes viibides joo piisavalt, sest külmas suureneb uriinieritus ja ühtlasi ka vedelikukaotus. Selle tagajärjel halveneb jäsemetes vereringe ning suureneb külmumisoht. Vedelikukaotus tekitab väsimust. Lisaks pea meeles, et jook peaks olema soe ning ei tohiks kindlasti olla jääkülm.
Külma ilmaga tasub panna selga mitu kihti riideid, sest riidekihtide vahele jäänud õhk isoleerib hästi soojust.
Nii üleriided kui ka jalatsid peaksid olema avarad. Soojad pealisriided kaitsevad kergesti külmetavaid kehaosi: sõrmi, varbaid, kõrvu, nina ja põski. Jalatsitel võiks olla korralikud sisetallad, sest need kaitsevad varbaid külmumise eest. Riided ja jalatsid ei tohiks pigistada.
Õues tasub liigutada näolihaseid, varbaid ja sõrmi, et veri paremini ringi liiguks. Sooja käega tasub vahetevahel soojendada ka kõrvalesti, nina, lõuga ja põski. Tuule eest tuleb end kaitsta salli või näokattega.