Erakondade tervisepoliitiline kokkulepe jäi sõlmimata
Täiendatud kell 15.46!

Снимок иллюстративный

FOTO: SCANPIX

Isamaa ja Res Publica Liidu, Keskerakonna, Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna tervisepoliitiline kokkulepe Eesti Terviseplatvorm jäi osapoolte erimeelsuste tõttu allkirjastamata.

Terviseplatvormi algataja, Reformierakonna nimekirjas riigikokku kandideeriva Eesti Tervise Fondi juhatuse esimehe dr. Eero Merilinnu sõnul oli kuuest välja pakutud punktist nelja punkti osas leitud konsensus, kuid veel täna hommikul tekkisid arusaamatused. Lõpuks olevat alles jäänud vaid üks punkt, mille puhul erakondadel ei olnud mingeid erimeelsusi. Ainult ühe punkti pärast ei olnud aga mõtet kokkulepet allkirjastada.

Tegemist oli Merilinnu sõnul punktiga, mille kohaselt laste kasvatamine, hooldamine ja arendamine peab olema prioriteet ning Eestis ei tohiks olla ühtegi vaesuses kasvavat last.

«Erakondadel oli piisavalt aega teemasse süveneda, aga ilmselt vahetult enne allakirjutamist hakati teemasse süvenema ja arvati, et kui võetakse endale siduvad erakondadeülesed kokkulepped, siis valitsusse saades tuleks neid hakata tegelikult ellu viima,» märkis ta.

Eesti Tervise Fondi jaoks on aga kõik kuus terviseplatvormis välja pakutud punkti Merilinnu sõnul äärmiselt olulised.

Ühe punkti kohaselt tuleks ravikindlustuse tulubaasi vajadustega vastavusse viimiseks teha sissemakseid ka pensionäride, laste ja puuetega inimeste eest. Sellest on Merilinnu sõnul aastaid räägitud ja pikalt sellele tähelepanu juhitud, aga tegudeni ei ole jõutud. «See on ka üks punkt, mis täna hommikul välja taheti võtta.»

«Patsientide vaba liikumise osas arstidel ja meil on arusaamine, et iga inimene võib ise vabalt valida tervishoiuasutust ja arsti, kuid ühel erakonnal oli arusaam, et haigekassa peab välja valima asutused ja sõlmima nendega lepingud ja mittelepinguliste raviausutuste visiitide ei kompenseerita,» lisas ta.

Pressiteates vabandas Merilind Eesti Tervise Fondi nimel inimeste ees, kellele jäeti mulje, nagu oleks sündimas Eesti Terviseplatvorm, mis loob aluse paremaks tervishoiuteenuste korraldamiseks.

«Pakkusime välja kuus põhimõtet, millest kinnipidamist peame väga oluliseks Eesti tervishoiupoliitiliste otsuste tegemisel. Mul oli väga suur lootus, et leidub nii head tahet kui ka riigimehelikkust leidmaks erakondadeüleseid väärtusi ja eesmärke, mille poole tervishoius uues riigikogu koosseisus ja uute valitsuste tulles eesmärgistatult liikuda. Kahjuks ma eksisin.

Viimase kahe nädala jooksul toimus palju konsultatsioone, otsisime kompromisse ning pakkusime välja uusi redaktsioone. Kuigi teadsin kogu aeg, et suhtlen elukutseliste poliitikutega, ei olnud ma valmis, et ka nii tähtsat teemat nagu inimeste tervis dikteerivad poliitilised võtted. Puutusin kokku viimasel hetkel alt ärahüppamisega ning viimaks ka püüdega hea näo tegemiseks leppida kokku milleski, millest viimnegi sisu on kadunud,» märkis Merilind.

Terviseplatvormi allkirjastamine pidi toimuma täna, 16. veebruaril kell 14.00 riigikogus.

Eesti Terviseplatvormi välja pakutud põhimõtted:

  1. Ravikindlustuse tulubaasi vajadustega vastavusse viimiseks tuleb teha sissemaksed ka pensionäride, laste ja puuetega inimeste eest.
  2. Patsientide vaba liikumine peab kehtima lisaks Euroopa Liidule ka Eesti sees. Raha peab liikuma koos patsiendiga ning inimene võib vabalt valida tervishoiuasutuse, kuhu pöörduda.
  3. Riik peab tegema jõupingutusi selleks, et inimesed oleks terved. Haigestunud inimeste kiire ravi ja paranemine tuleb seada tervishoiuotsuste prioriteediks. Haiguste ennetamine peab olema süsteemne ja tõenduspõhiselt rahastastud.
  4. Puuetega inimesed ja neid hooldavad perekonnad peavad saama elada täisväärtuslikku elu. Keegi ei tohi jääda ühiskonnaelust kõrvale enda või pereliikme erivajaduste tõttu. Erivajadused tuleb määratleda ning leida personaalsed lahendused.
  5. Pensionäridele tuleb võimaldada väärikas toimetulek ja kaasatus ühiskonnaellu. Eakate panuse väärtustamiseks olgu nende osaajaga töö (sotsiaal)maksust vabastatud.
  6. Laste kasvatamine, hooldamine ja arendamine peab olema prioriteet ning Eestis ei tohiks olla ühtegi vaesuses kasvavat last.

Populaarne

Tagasi üles