Eero Merilind: tervishoius on hädavajalik jõuda kokkuleppele

Eesti Tervise Fondi juhatuse esimees Eero Merilind. Foto: Toomas Huik

Reformierakonna nimekirjas riigikokku kandideeriv Eesti Terviseplatvormi idee algataja ja Eesti Tervise Fondi juhatuse esimees dr. Eero Merilind kirjutab, et täna alla kirjutamata jäänud terviseplatvormi eesmärk oli leida need pudelikaelad, kuhu takerdub Eesti inimeste hea tervis ja mis takistavad pikendamast tervena elatud aastaid. Idee algatajana on tal väga kahju, et kokkulepet, mis aidanuks tervishoidu tervendada, ei sündinud.

Lootsime, et erakonnad suudavad kokku leppida olulistes küsimustes, mis jääksid väljapoole päevapoliitilisi vaidlusi ning kindlustaks tervishoiuvaldkonna arengu. Sõnastasime need kuude punkti ja panime erakondade ette.

Esimeseks lahenduseks pakkusime: ravikindlustuse tulubaasi vajadustega vastavusse viimiseks tuleb teha sissemaksed ka pensionäride, laste ja puuetega inimeste eest.

Ravikindlustuse tulubaasi kokkukuivamine mõjutab igapäevaselt arstide tööd ning tervishoiusüsteemi funktsioneerimist. Pikad järjekorrad arstivastuvõttudele, piiratud võimalused inimeste uurimiseks esmatasandi tervishoius ning eestlaste suur suremus on tingitud raviraha vähesusest. Praeguseks on ravikindlustusmaksu maksjaid juba vähem kui teenusekasutajaid. Eesti Arstide Liit ja poliitikauuringute keskus Praxis on sellele probleemile aastaid tähelepanu juhtinud, kuid reaalselt ei ole ravikindlustuseelarve suurenenud.

Eesti Tervise Fond pakkus lahendusena ravikindlustuse tulubaasi suurendamiseks teha sissemaksed ka pensionäride, laste ja puuetega inimeste eest. Me ei seadnud omalt poolt ühtegi tingimust sellele, millise suurusega maksetest peaks alustama. On tähelepanuväärne, et kaks erakonda keeldusid igasugustest sissemaksetest laste, pensionäride ja puuetega inimeste ravimise eest.

Teine oluline teema – patsientide vaba liikumine peab kehtima lisaks Euroopa Liidule ka Eesti sees. Raha peab liikuma koos patsiendiga ning inimene võib vabalt valida tervishoiuasutuse, kuhu pöörduda.

Arstidena pooldame, et inimene saaks ise vabalt valida tervishoiuasutust ja arsti. Kuna meie tervishoiusüsteem rajaneb solidaarsusel, siis peame oluliseks põhimõtet, et solidaarne tervisekindlustus peab kehtima ka neile kindlustatutele, kes alguses oma ravi eest ise maksavad.

Tegelikus elus näeme pidevalt olukordi, kus raske haigusega inimene peab oma haiguse või probleemi lahendamiseks otsima kiiremat arstivastuvõttu ning seda visiiti talle ega ka tervishoiuasutusele ei kompenseerita. Samas saab inimene nii kiiremini terveks ja asub jälle tööle ning maksab makse, selle asemel et olla haigushüvitise saaja.

Kolmandana püüdsime saavutada üksmeelt riigi jõupingutuste osas, et inimesed oleks terved. Haigestunud inimeste kiire ravi ja paranemine tuleb seada tervishoiuotsuste prioriteediks, haiguste ennetamine peab olema süsteemne ja tõenduspõhiselt rahastatud. Selle vastu ei olnudki keegi, aga kui me ei saavuta kokkulepet kahes eelnevas punktis, jääb ennetustegevus poliitikute deklaratiivseks juhiseks raviarstidele, kes seda niigi täita püüavad.

Samuti pidas Eesti Tervise Fond oluliseks pensionäride kaasamist igapäevaellu ning nende osaajaga töö suhtes maksuvabastusi. Nii saaks pensionäre kaasata appi kergematele töödele, mis võimaldada neile lisaks penisonile ka lisasissetulekut. Ka see punkt ei leidnud nelja erakonna üksmeelset toetust.

Puuetega inimeste tubli teavitustöö tulemusel ei leidunud kedagi, kes oleks seadnud kahtluse alla puuetega inimeste ja nende hooldajate vajaduse täisväärtusliku elu järele. Puuetega inimeste probleeme mõistetakse, kuid selles, kuidas neid ühiskonnaellu integreerida, ollakse eriarvamusel. Õnneks olid kõik erakonnad nõus sellega, et laste kasvatamine, hooldamine ja arendamine peab olema prioriteet ning Eestis ei tohiks olla ühtegi vaesuses kasvavat last.

Seega algselt kuuepunktilisest Eesti Terviseplatvormist tekkis ühepunktine konsensuslik kokkulepe, mis aga ei sisaldanud tervisevaldkonna jaoks konstruktiivseid ja edasiviivaid samme. Sellist deklaratiivset platvormi ei olnud mõtet allkirjastada – häbi oleks olnud.

Oleme siiski optimistid, sest puutudes Eesti tervishoiu igapäevaeluga kokku näeme, et lähiaegadel on hädavajalik jõuda kokkuleppeni, mis tooks kaasa reaalsed muudatused. Sellest, et tervis on kõige kallim vara, saame enamasti aru alles siis, kui puutume kokku esimeste tõsiste probleemidega. Eesti-suuruses riigis on iga inimese tervis tähtis. Tervishoiuteenuste hea kättesaadavus ja haiguste ennetamine kindlustavad pikas perspektiivis kogu riigi heaolu.