/nginx/o/2010/09/07/428680t1hdc37.jpg)
Terviseameti andmeil on Euroopas hakanud levima Lääne-Niiluse viiruspalavik, mille vastu vaktsiini pole.
Euroopas levib Lääne-Niiluse viiruspalavik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Niiluse viiruspalavikku põhjustab Lääne-Niiluse viirus, mille kandjateks ehk pärisperemeesteks on linnud ja hobused, kellelt kannavad viiruseid edasi inimestele Culex´i perekonda kuuluvad sääsed.
Lääne-Niiluse viiruspalaviku lõimetusperiood on 2 – 14 päeva. 80 protsenti haigusjuhtudest kulgevad haigusnähtudeta, vähem kui 20 protsendil nakatunutest esineb palavik, peavalu, lihasvalu ja nahalööve.
Kuni ühel protsendil haigestunutest kahjustab viirus närvisüsteemi, mis avaldub ajukelme- või ajupõletikuna. Närvivorm esineb valdavalt üle 50-aastastel inimestel.
Hiljutine levik Euroopas
3. septembri seisuga registreeritud Mandri-Kreekas (Kesk-Makedoonias ja pealinnas Thessalonikis) 173 haigusjuhtu, millest 15 on lõppenud surmaga, teatas terviseamet.
Juulikuus esines üks haigusjuht Portugalis, augustis üks juht Itaalias (Venetos). Venemaal, peamiselt Volgogradi oblastis, on registreeritud 231 haigusjuhtu.
Ungaris (Budapestis ning Pesti ja Bekesi maakonnas) on esinenud kolm haigusjuhtu, Rumeenias on registreeritud 15 haigestumist.
Nimetatud riikidele lisaks on eelmistel aastatel registreeritud Lääne-Niiluse viiruspalavikku ka Tšehhi Vabariigis, Prantsusmaal ja Hispaanias.
Inimesed, kes reisivad eelpoolnimetatud piirkondades, peaks arvestama selle viirusnakkuse esinemisega.