/nginx/o/2007/12/11/11857t1h10ca.jpg)
Nottinghami ülikooli teadlased avastasid, et prussakate ja tirtsude aju sisaldab võimsaid antibiootikume, mis võivad aidata võidelda paljudele ravimitele resistentsete bakteritega.
Prussaka ajust saab uusi antibiootikume
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Putukate aju- ja närvisüsteemi koed tapsid ilma inimese rakke kahjustamata enam kui 90 protsenti niinimetatud superbakteri (MRSA ehk metitsilliinile resistentne Staphylococcus aureus) ning patogeense soolekepikese (Escherichia coli) rakkudest, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator Physorgi.
Teadlased määrasid putukate kudedest kindlaks üheksa erinevat bakteritele mürgist molekuli. Uurimuses osalenud teadlane Simon Lee selgitas: «Loodame, et nende molekulide põhjal töötatakse lõpuks välja ravimid üha ravimiresistentsemateks muutuvate E. coli ja MRSA nakkuste vastu. Uued antibiootikumid võiksid olla alternatiiviks praegustele, mis võivad olla küll tõhusad, kuid omavad ohtlikke kõrvalmõjusid.»
Simon Lee juhendaja Naveed Khan lisas: «Superbakterid nagu MRSA on välja arendanud resistentsuse ravimite suhtes, mida me nende vastu kasutame. Need bakterid põhjustavad ravimatuid nakkusi ning on muutunud suurimaks väljakutseks meie võitluses bakterihaiguste vastu. Seetõttu on pidevalt vaja välja töötada uusi antimikroobseid aineid.»
Khan ja tema töörühm püüavad kaasaegseimaid vahendeid kasutades välja uurida bakterivastaste molekulide spetsiifilisi omadusi. Hetkel testitakse molekulide võimet toime tulla muude superbakteritega nagu Acinetobacter, Pseudomonas ja Burkholderia.
Lee selgitas, miks pole antibiootikumide leidmine putukate seest teadlaste jaoks kuigi üllatav: «Putukad elavad sageli räpastes ja ebahügieenilistes keskkondades, kus nad puutuvad kokku paljude erinevate bakteritega. On loogiline, et neil on välja kujunenud vahendid enda kaitsmiseks.»