Terviseameti teatel suri sel nädalal gripi tõttu 67-aastane naine, haigestunute arv kasvab jätkuvalt.
Gripp nõudis selle hooaja esimese ohvri
Sel nädalal registreeriti esimene gripist tingitud surmajuht. 67-aastane naine hospitaliseeriti raske südame ja hingamispuudulikkuse seisundis grippi haigestumise tagajärjel. Patsient ei olnud vaktsineeritud.
Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu (sentinel-seire) kaudu registreeritud andmete põhjal kasvas gripitaoliste haigestumiste arv möödunud nädalal 16 protsendi, grippi haigestunute arv aga 59 protsendi võrra. Vanuserühmade järgi haigestusid enam kuni viieaastased lapsed.
Grippi haigestumuse intensiivsust võib Eestis hinnata keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks. Ehkki haigestumus kasvas jätkuvalt, ei ületa see siiski varasemate aastate jooksul jälgitud tavapäraseid gripihooaja näitajaid.
E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 22 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud 146 patsienti, neist veidi üle 35 protsendi olid vanemaealised (65+). Lapsi vanuserühmas 0-4 oli hospitaliseeritute hulgas 27 protsenti, tööealiste vanuserühmas oli gripi tõttu haiglaravi vajanute osakaal 16 protsenti.
Kahe haigla, Lääne-Tallinna keskhaigla ja Põhja- Eesti regionaalhaigla, andmetel on alates jaanuari lõpust vajanud gripi tõttu intensiivravi viis inimest vanuses 65 ja vanemad, kes kõik kuulusid riskirühmadesse. Andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et nad ei olnud vaktsineeritud.
Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal moodustas 75%. Laboratoorselt kinnitatud grippide arv kasvas eelneva nädalaga võrreldes 20 protsenti. Kinnitati 148 gripiviirust, millest 121 olid A- ja 21 B- gripiviirused.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu pöördus eelmisel nädalal arstide poole 6394 haigestunut, neist 51 protsenti olid lapsed. Haigestunute üldarv kasvas 12 protsenti.