Tartu ülikooli teadlaste pingutused aitavad tulevikus patsienti varem ravida

Tartu Ülikool. Foto: Triin Fedotova

TÜ teadlased said Euroopa Komisjonist projektile «TransGeno» 2,5 miljoni euro suuruse toetuse, mille abil tuuakse Eestisse tippteadlased, kes hakkavad tegelema siirdegenoomika uuringutega.

Tippteadlased asuvad tööle loodavasse TÜ Euroopa teadusruumi siirdegenoomika õppetooli. Seal tehtava teadustööga edendatakse siirdegenoomika uuringuid, et arstid saaksid tulevikus diagnoosida haigusi võimalikult vara, parandades seeläbi patsiendi ravivõimalusi.

Projekti juht, Tartu ülikooli patofüsioloogia professor Sulev Kõks sõnas, et nende eesmärk on tuua loodavasse õppetooli kokku kõrgelt kvalifitseeritud meeskond, mis tegeleb tipptasemel siirdegenoomika uuringutega.

Siirdegenoomika rakendab genoomika uuenduslikke lahendusi vähi, neuroloogiliste häirete, diabeedi ja muude keerukate haiguste diagnostikas, prognostikas ja ravis. See võimaldab teadlastel mõista varases haiguse tekkes osalevaid molekulaargeneetilisi komponente. Nende protsesside mõistmine soodustab haiguse tekkepõhjustel põhinevate ravivõimaluste laienemist.

«Kuna Euroopa elanikkond vananeb ja inimestel tuleb krooniliste haigustega kauem elada, muutub efektiivse ravi olemasolu üha olulisemaks. Tänu edusammudele siirdegenoomika uuringutes on tulevikus võimalik haigusi varem diagnoosida ning ideaaljuhul saavad arstid patsiente ravida haiguse varases staadiumis,» rääkis Kõks. Ta lisas, et toetuse saanud projekt tõstab Eesti teaduse taset ja aitab Tartu ülikoolil saavutada maailmas valdkonna juhtpositsioon.

Uuele tasemele soovitaksegi jõuda läbi loodava siirdegenoomika õppetooli. «Uus õppetool tugevdab tänase Tartu ülikooli siirdegenoomika keskuse püsivust ja jätkusuutlikkust. Tippteadlastest koosnevas õppetoolis on hõlpsam luua partnerlussuhteid juhtivate asutustega, et meelitada siia tudengeid ja teadlasi kogu maailmast ning saada lisarahastust,» rääkis Kõks.

Uue õppetooliga tahetakse populariseerida genoomikat ja kutsuda huvilisi noori õppima loodus-, tehnoloogia-, inseneri- ja matemaatikateadusi, mis kõik on innovatsiooni aluseks.

Kõksi sõnul aitab potentsiaalseid tudengeid ja noorteadlasi Eestisse tuua ka loodav siirdegenoomika õppesuund doktoriõppes, mis on esimene omalaadne kogu Ida-Euroopas.

Õppetool näeb enda partneritena ka tervishoiuvaldkonna ettevõtteid, mis aitaksid rakendada teadustulemusi. Tegevarstidele soovitakse jagada teadmisi, kuidas siirdegenoomika teabe ühest vormist – kliinilistest genoomiandmetest – võib kasu olla igapäevases arstipraktikas.

Tartu ülikooli teadusprorektor Marco Kirm sõnas, et tulevikutehnoloogiad sünnivad alma mater’is erinevate teadusharude kokkupuutel. Loodav siirdegenoomika õppetool on vaid üks näide, kuidas erinevad teadusvaldkonnad ühise eesmärgi nimel koonduvad ja uusi tehnoloogiaid loovad. «Tugevad teadlased ja värsked ideed uudses valdkonnas ongi Tartu ülikooli konkurentsieeliseks,» lisas Kirm.

Euroopa Komisjon rahastab Tartu ülikooli «TransGeno» projekti ERA Chair ehk Euroopa teadusruumi õppetoolide meetmest.