/nginx/o/2011/02/18/518881t1h7fd6.jpg)
Kolmapäevasel istungil kiitis riigikogu 46 poolthäälega heaks otsuse «Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030», milles kindlaks määratud eesmärke soovitakse saavutada nii valdkonna arenguks kui ka spordi kaudu elukvaliteedi ja elukeskkonna parandamiseks.
Spordipoliitika põhialused põhinevad VIII Eesti Spordi Kongressil heaks kiidetud ettepanekute kogumil.
Visiooni järgi vastab 2030. aastal eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu Põhjamaade tasemele. Eestis on selleks ajaks välja kujunenud elukeskkond, mis soodustab kehalist aktiivsust ning teenused, mis toetavad inimeste tervena elatud eluea tõusu, sellega kaasnevat eneseteostust ja majanduskasvu.
Visiooni saavutamiseks tähtsustatakse üleriigilise eesmärgina liikumisharrastuse ja spordi kasvavat rolli eestimaalaste elujõu edendamisel, võimalusterikka elukeskkonna loomist ning Eesti riigi hea maine kujundamist selles valdkonnas.
Prioriteetsete arengusuundadena on sihiks seatud inimeste liikumisharjumuste kasvatamine, spordi kui majandusharu ja tööandja rolli arendamine, spordi kui positiivsete väärtushinnangute kandja rolli avardamine ning Eesti spordiliikumise esindatuse tõstmine rahvusvahelisel tasemel.
Spordipoliitika põhialused aastani 2030 on aluseks valitsuse tegevuste planeerimisele spordi valdkonnas. Otsuse järgi annab kultuuriminister igal aastal riigikogule ülevaate spordipoliitika põhialuste elluviimisest.
«Riigikogu toetus spordipoliitika strateegiadokumendile annab kindla aluse, mille põhjal saab hakata lahendama spordivaldkonna olulisi küsimusi riigi, kohalike omavalitsuste ja spordiorganisatsioonide koostöös. Üks peamisi eesmärke on, et meie inimesed elaksid tervena ja kauem,» ütles kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik.