Selle hooaja vaktsiin ei pruugi Eestis ringleva gripiviiruse eest täielikult kaitsta

Gripivaktsiin. Foto: Priit Simson

Hetkel Eestis domineeriva gripiviiruse AH3N2 üks geen võib olla osaliselt muteerunud, mistõttu ei pruugi vaktsiin selle vastu täielikku kaitset pakkuda.

Eestis on käesoleval hooajal ringluses kolme tüüpi gripiviiruseid: B-gripiviirus, A-gripiviirus AH1N1 ja domineeriva viirusena AH3N2. Hooajal kasutusel olev vaktsiin sisaldab kõikide eelpool nimetatud viiruste komponente.

USA Nakkushaiguste Ennetamise ja Tõrje Keskus (CDC) on aga öelnud, et selle aasta gripiviiruse AH3N2 üks geen on osaliselt muteerunud. «See tähendab, et vaktsiin, mis omab küll üldiselt kaitset viiruste vastu, ei pruugi anda täielikku kaitset ühe viiruse muteerunud tüve vastu,» selgitas terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

Tema sõnul kulgeb vaktsineeritutel AH3N2 siiski kergemalt kui neil, kes pole end gripi vastu vaktsineerinud. «Muteerunud on viiruse üks geen, mitte kogu viirus. Arvatakse, et seetõttu säilib ristimmuunsus,» põhjendas Saluri.

Ta tõi näite, et kuna meil on ühel ajal ringluses kolm erinevat viirust, siis see tähendab, et teoreetiliselt võib inimene nakatuda ühel ajal või järjestikku kõigi kolme viirusega. Need inimesed, kes on end õigel ajal vaktsineerinud, omavad kaitset vähemalt kahe viiruse vastu. Kolmanda viiruse puhul on neil olemas aga ristimmuunsus, kuna muundunud on vaid viiruse üks geen.

Euroopas on käesoleval hooajal riike, kus on domineerivaks vaktsiini poolt head kaitset pakkuv gripiviirus AH1N1, riike, kus domineerib tavaline AH3N2, aga ka geenmuundunud tüvega viirus ja samuti B-gripiviirus.

«Mis olukord on meil sel aastal Eestis, kui palju on ringluses oleva H3N2 hulgas nn muteerunud viirust, me praegu öelda ei oska,» märkis Saluri.

Haigestumiste üldarv püsib tema kinnitusel hooajale omasel tasemel. Eelmisel nädalal vajas hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 6394 inimest.

«Arvestades, et Eesti elanikest on end gripi vastu vaktsineerinud vaid 1,4%, siis me võime ameeriklaste andmed teadmiseks võtta, kuid viiruste ringlusesse tuleku puhul see teadmine meie olukorda Eestis ei mõjuta,» nentis Saluri, lisades, et oleme jätkuvalt kõige madalama gripivastase kaitsega elanikkond Euroopas.

Kuna inimesed end reeglina Eestis ei vaktsineeri, siis ei peaks nad Saluri sõnul muretsema ka nüüd, kui selgub, et vaktsiini ühe komponendi üks geen on muteerunud. «Vaktsineerimata inimestel ju nagunii kaitset ei ole. Kes on vaktsineeritud, neil on kaitse olemas kahe ringluses oleva viiruse vastu ja osaline kaitse ka kolmanda, ühe geeni osas muteerunud viiruse vastu,» märkis Saluri.

Ta lisas, et ükski vaktsiin ei paku sajaprotsendilist kaitset, kuid reeglina kulgeb haigus siis kergemalt ja ilma raskete tüsistusteta. Kõige olulisem gripivaktsiini puhul ongi hoiduda rasketest gripitüsistustest, mis võivad lõppeda fataalselt.

Gripivaktsiin hoiab ära raskemad haigusjuhud ja karmimad tüsistused. Eriti oluline on vaktsineerida vanemaealisi inimesi, kelle loomulik kaitsevõime on nõrgenenud ja kes vajavad seepärast lisakaitset. Raskemad haigusjuhud ja gripisurmad tabavad igal aastal ennekõike just vanemaealisi või krooniliste haigustega inimesi.

Terviseametile teadaolevalt on gripi tõttu haiglaravi vajanud inimesed, kes on kas kindlalt vaktsineerimata või pole nende vaktsineerimise staatus teada. Kõik gripi tõttu surnud inimesed on olnud aga vaktsineerimata.

Saluri kinnitusel on viimased enam kui kümme aastat gripivaktsiini koostis ühtinud täpselt ringluses olnud viirustega.