Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Igapäevast lõhnastressi saab vähendada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marina Lohk
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Looduses viibimine mõjub meile väga lõõgastavalt, sest muu hulgas pole meie nina siis tööstuslike lõhnadega üle koormatud. Liiklus, tubakasuits, kosmeetika, kodukeemia ning lõhnastatud toidud ja joogid tekitavad aga lõhnastressi.

Erinevate lõhnaainete lisamine on muutunud sedavõrd tavaliseks, et lõhnastama on hakatud isegi laste mähkmeid, hügieenisidemeid ja WC-paberit, kirjutab bioneer.ee.

Järjest rohkem on meie ümber inimesi, kellel üks või teine lõhn põhjustab allergiat või ärritust. Allergikud on eriti kurvas olukorras, sest nende hingamisteedele võib ärritavalt mõjuda ka looduses liikumine seal leiduva õietolmu tõttu.

Märkamatult on meie igapäevasesse ellu siginenud liiga palju lõhnasid. Hommikuti ärgates peseme ennast lõhnaseebiga, oma juukseid peseme lõhnava šampooniga, oma hambaid puhastame lõhnava hambapastaga, kasutame lõhnavaid deodorante ja parfüüme, peseme pesu, põrandat ja nõusid lõhnavate vahenditega, kasutame autodes lõhnakuuski, lõhnastame tualetti pärast kasutamist, kunstlikud lõhnad saadavad meid ka süües ja juues, kasutame isegi lõhnastatud kondoome jne.

Kindlasti olete teiegi kohanud mõnda inimest, kes on liiga ohtralt ennast lõhnastanud. Te ei taha sellise kaaslase seltskonnas olla, sest tema lõhn on liiga intensiivne ja see paneb teil pea valutama või tekitab muidu halva enesetunde. Allergikud ja väikesed lapsed hoiavad enamasti ülelõhnastajatest sootuks eemale.

Kahjuks ei pruugi end liiga tugevalt lõhnastav inimene ise probleemi tajuda, sest tema ise liigset lõhna enam ei tunne.

Mitmel pool maailmas valmistab muret ka tõsiasi, et ettevõtted ei ole kohustatud deklareerima üksikuid lõhnakokteili koostisosi oma toodetes. Tänapäeval tuntakse üle 200 keemilise lõhnaaine. Sünteetilised lõhnastajad võivad esile kutsuda allergiat, nahaärritust, sügelust, peavalu, väsimust, nahadermatiiti ja pigmendilaike. Halvematel juhtudel võivad lõhnad olla mürgised või tekitada vähki.

Mida siis teha, et lõhnad nii palju ei ärritaks?

* Mõelge, kas teie WC-paber, salvrätid, kondoomid, sidemed, toit, joogid ja kosmeetika ikka peavad olema lõhnastatud. Võib-olla eelistate hoopis lõhnavabamat kodu?
* Uurige mõne lähema sõbra käest, ega teie ise liiga palju parfüümi ei kasuta.
* Boikoteerige sobimatuid firmasid ja näidake oma tarbijavõimu rahakotiga. Ostjale jääb alati õigus valida lõhnavaba toode. Kasutage seda õigust! Eelistage sünteetilistest lõhnadest vabasid tooteid ja hoidke oma tervist!
* Andke endast teada! Saatke negatiivset tagasisidet firmadesse, mis kasutavad sünteetilisi lõhnastajaid või mille toodete lõhn mõjub teile ärritavalt.
* Kui olete ostnud kauba, mille lõhnakomponentide tooteinfo on ebapiisav, võtke telefonitoru ja helistage maaletoojale või valmistajale. Küsija suu pihta ei lööda! Paluge ettevõttel edaspidi kirjutada tooteinfo korrektsemalt.
* Kui mõne toote lõhn on teile põhjustanud tõsiseid tervisehädasid ja te ei leia pakendilt vajalikku infot, siis peaks teavitama ka tarbijakaitset.

Märksõnad

Tagasi üles