/nginx/o/2014/05/06/3008702t1h9be9.jpg)
Nahale pruunika jume andev melaniin kaitseb UV-kiirguse eest, ent nüüd on selgunud, et sama molekul osaleb ka ultraviolettkiirguse algatatud reaktsioonis, mis kahjustab DNAd tunde pärast varju jõudmist, soodustades sellega melanoomi teket.
Melaniin nõuab pruunika jume eest kõrget lõivu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töö juhtivautor biofüüsik Douglas Brashi töörühm leidis, et UV-kiirgus viib kahe ensüümi aktiveerumiseni, mis suudavad üheskoos omakorda ergastada melaniini elektroni, mille energia võib kanduda edasi DNA molekulidele, kirjutab ERRi teadusportaal.
Brash kinnitas, et ensüümid jäävad aktiivseks tunde pärast ultraviolettkiirguse tõttu tööle lülitumist, külvates koos melaniiniga rakkudes kaost isegi pärast rannast või solaariumist kaitsva kodukatuse alla jõudmist, kuigi seni on valdavalt arvatud, et DNA kahjustumine lõppeb pea kohe pärast varju jõudmist.
Tähelepanekul on ka praktiline väärtus – kahjustuste hulka saab nimelt vähendada ka pärast päikese käes viibimist ja oma töös kasutasid teadlased selleks kaaliumsorbaati, mida poleks kahjuks väga tark nahale määrida.
Ent sama tõhus võib olla E-vitamiin, mida juba praegu kreemidest leiab.