Vanematel jäävad seksiteemad lastega lahti rääkimata

Julia Kašina ja Keit Fomotškin Terve Eesti Sihtasutusest peavad oluliseks, et lapsed saaksid seksuaalsuse ja seksiga seotud teadmised oma vanematelt.

FOTO: Artur Sadovski

Lisaks täiskasvanute HIV-teemalistele koolitustele juba teist aastat ka lastevanematele ja pedagoogidele lapse seksuaalse arengu teemal koolitusi korraldava Terve Eesti Sihtasutuse andmetel jäävad vanematel oma lastega kurejutud tihtipeale õigel ajal rääkimata.

Koos Turu-uuringute ASiga vene keelt kõnelevate lastevanemate seas tehtud uuring näitas, et emadel-isadel napib seksuaalse arenguga seotud teemadel teadmisi, millist infot lastele anda, kes seda tegema peab ning millises vanuses mida rääkida. Terve Eesti tegevjuhi Keit Fomotškini sõnul on olukord sarnane ka eesti keelt kõnelevate lastevanemate seas.

«Põhjuseid ei ole vaja kaugelt otsida – nendeks on vanemate enda ebaühtlane seksuaalkasvatus, oskamatus seksuaalsuse teemadel lapsega vestelda ja arvamus, et alati on liiga vara rääkida, » ütles ta.

Juba nelja-aastane vajab infot

Ühe põhjusena tõi Fomotškin välja veel vanemate kartuse, et seksuaalsusega seotud teemadel kõnelemine võib last õhutada vahekorda astuma. «Väga paljud lapsevanemad soovivad, et laps hakkaks nendel teemadel rääkima ja alustaks seksuaalelu siis, kui ta on täisealine. Tegelikult algab lapse seksuaalne areng juba sünni hetkest ja teda huvitavad erinevas vanuses erinevad teemad.»

Näiteks kuni nelja-aastased lapsed õpivad alles tundma oma keha ja kehaosade nimetusi. Seega on selles vanuses kohane suguorganite õigete nimetuste õpetamine, et vältida teema tabuks muutumist. Kui see jutuajamine jääb pidamata, võib teema lapse jaoks muutuda asjaks, millest ei tohi rääkida ega küsida.

Koolieelikutele ja esimeste klasside õpilastele vanuses viis kuni kaheksa aastat on seksi mõiste ilmselt juba tuttav ning samuti ka see, mis on haigused ja surm. Nii võib selles vanuses kõne alla tulla ka HIV, aids ja teised sugulisel teel levivad haigused. Samuti võib selleks ajaks olla tekkinud hulk valearusaamu, mis nõuavad selgitustööd.

Suudlemisstseen filmis

Sihtasutuse juures koolitajana tegutsev Julia Kašina märkis, et hea võimalus nende teemade ülesvõtmiseks võib kodus ilmneda õhtuse telerivaatamise ajal. «Näiteks kui filmis näidatakse suudlemist, siis saab rääkida sellest mis on armastus, mida see tähendab ning miks ja millal inimesed abielluvad jms. Sellistel momentidel on kindlasti sobiv hetk lapsega rääkida,» õpetas ta.

Fomotškin lisas, et kindlasti sobib vestluseks ka hetk, mil laps ise küsimuse esitab. Kui siis ema või isa vastamiseks valmis pole, jääb küsimus last ilmselt piinama ja ta hakkab infot mujalt otsima. Internetist, meediast ja kaaslastelt hangitud teave ei pruugi aga olla adekvaatne.

Et massimeedias ja rahvasuus levib seksuaalsuse, seksi ja suguhaiguste teemal palju ebaõiget infot, kinnitavad ka Kašina kogemused koolitustelt. Üha uuesti ja uuesti tuleb tal täiskasvanutele tutvustada kondoomi ja muude kaitsevahendite kasutamist, rääkida sellest, et HIV ei levi sääskedega ning arutada isegi selle üle, kas HIV on üldse olemas või mitte.

HIV-positiivne laps

HIV on koolitustel alati põnevaks teemaks kujunenud. Lastevanemate ja pedagoogide puhul tekib tuline arutelu ka küsimuse juures, kuidas käituda siis, kui lapse rühma või klassi satub HIVi nakatunud eakaaslane. «Vanemad ütlevad, et nad viiksid oma lapse teise lasteaeda, kui sellest teada saaksid. Siis tuleb selgitada, et HIV ei levi olmekontaktis ja et hoopis teised lapsed võivad gripihooajal HIV-positiivsele lapsele ohtlikud olla, sest HIV nõrgestab immuunsüsteemi,» rääkis Kašina.

Tänaseks on Terve Eesti koolitajad sarnaseid arutelusid pidanud 46 koolis ja lasteaias, osalejaid on olnud üle 1200. Avatud Eesti Fondi kriisiprogrammi ning koalitsiooni «Ettevõtted HIV vastu» toel sel aastal plaanis läbi viia 60 uut koolitust ja eelkõige on need suunatud venekeelsele elanikkonnale Harjumaal ja Ida-Virumaal.

Fomotškin selgitas, et venekeelsed koolitused on loogiline jätk mullustele, enamasti eesti keeles peetud loengutele. «Eelmine aasta õnnestus meil teha alla kümne venekeels koolituse,» märkis ta.

Koolitused

  • Koolitused «Lapse areng täiskasvanute maailmas – riskid ja nende vältimine» on tasuta.
  • Koolitused on vene keeles ja registreeruma on oodatud Harjumaa ja Ida-Virumaa koolid ja lasteaiad.
  • Registreerumine kestab 28. septembrini, koolitused algavad oktoobris.
  • Lisainfot saab Terve Eesti SA veebilehelt www.terve-eesti.ee või telefonil 56646034.