Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Veenilaienditest ilustamata ja tõsiselt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Piret Lakson
Copy
Veenilaiend.
Veenilaiend. Foto: Elmo Riig / Sakala

Peagi on saabumas suvi, ja kuigi see on meil ebaõiglaselt lühike, tahab iga naine olla rahul oma peegelpildiga. Paraku ei saa paljud seda teha jalgadel paiknevate veenilaiendite ehk varikoosi tõttu.

Kirurgiakliinikus patsiente vastu võttev dr Veronika Palmiste kinnitab, et 90 protsenti veenilaienditest ei tähenda, et inimene on raskelt haige, kirjutab Ida-Tallinna keskhaigla ajaleht ITK Sõnumid.

Eelkõige on tema sõnul tegemist jalgade pindmise veenisüsteemi muutusega, mis ei tähenda verevarustushäiret ega peaks põhjustama suurt paanikat. Enamikul juhtudest ei ole jalgadel tajutav valu, väsimustunne ega turse seotud veenilaiendite olemasoluga – selleks on ka muid põhjuseid. Veenilaiendid on haiguse alguses eelkõige kosmeetiline probleem. Veenilaiendeid esineb umbes 30 protsendil.

Pärilikkusel oma osa

Palmiste sõnul on veenilaiendite teke seotud päriliku sidekoenõrkusega. Sellest ka perekondlik seos – kui emal või isal on varikoos olemas, ei pääse sellest ka lapsed. Veenilaiendite teke on seotud hormonaalse kõikumisega, sellepärast võivadki esimesed laiendid olla nähtavad juba teismelistel.

«Veenilaiendid on päriliku eelsoodumusega seotud seisund ja seega pole väga tõenäoline, et enne geeniteraapia arengut võiks sellest lahti saada,» ütles Palmiste.

Samas pole tohtri kinnitusel olemas ka ühtki tabletti või määret, mis teaduslikult tõestatuna suudaks veenilaiendite teket ära hoida. Mingites piirides suudab veenilaiendite kui haiguse edasiarengut aeglustada teatud vormi korral meditsiiniline kompressioon, kui vastavat vahendit regulaarselt kanda, kuigi ka sel korral ei ole õige imet oodata.

«Kui veenilaiend on juba jalale tekkinud, ei lähe see järgmiseks hommikuks imepäraselt minema. Kui veenilaienditega on seotud teatud subjektiivsed kaebused, siis on käepäraseks vahendiks just apteegi käsimüügist saadavad vahendid – võib-olla need leevendavad seda tundmust,» rääkis ta.

Meditsiiniline kompressioon

Tursekeskuses tegutsev füsioterapeut Reio Vilipuu lisas, et abi võib saada meditsiinilisest kompressioonist. Euroopas kehtib kõikidele tekstiilist survetoodetele standard, mis jagab tooted kaheks grupiks: tugisukad (support stockings) ja ravisukad ehk meditsiinilised kompressioonsukad (medical compression stockings).

Rangete nõuetega meditsiinilise kompressiooni standard RAL GZ 387 näeb ette, et põlvikutel, sukkadel ja sukkpükstel on maksimaalne rõhk hüppeliigese kõrgusel ning pidev surve väheneb üles põlve või kubeme suunas.

Tootel peab olema vähemalt üks ristiniit ja üks kaetud elastne niit igas teises kudumi vahemikus ning pakendil on kirjas surveklass CCL (nt CCL 1 rõhuga 19–21 mm Hg või CCL 2 rõhuga 23–32 mm Hg) ja ainult survenäitajad (mm Hg, millimeetrit elavhõbeda sammast) ning sertifikaadi märk.

Õigel ravisukal ei ole märgitud kunagi pakendil niidi paksust ehk DENi. Õige ravisuka valimiseks tuleb valida surve vastavalt sellele, milline on probleem, ning õige suurus, mille saab jalgade ümbermõõtude mõõtmisel üheksast kohast: varvaste juures, diagonaalis ümber hüppeliigese, peeneim koht hüppeliigese kohal, säärelihase ja kannakõõluse üleminekul, suurim sääre ümbermõõt, põlve all, põlvekedra keskkohas, reie keskel ja kubemest allpool.

Veenilaiendid kui tõsine probleem

«Veenilaiendite ulatuse väljaselgitamiseks on vajalik teha täpsustav ultraheliuuring,» sõnas dr Palmiste vastuseks küsimusele, et mida veenilaiendite tekkimisel ette võtta saab.

«Kui uuringu alusel on selge, et tegemist on tõesti ainult pindmist veenisüsteemi haarava muutusega, võib ka kosmeetilistel põhjustel veenilaiendit korrigeerida. Samas on see ainult siis vajalik, kui inimene soovib seda teha rohkem kui tema raviarst,» lausus ta.

Samuti on oluline, et korrigeerimine ei jätaks inetumaid jälgi kui algne veenilaiend. Kuigi veenilaiendit ei peaks pidama probleemiks jala verevarustuses (kui süvaveenisüsteem on korras), tekitab aastate jooksul varikoos naha toitehäire – nahk muutub õhukeseks, pruunikaks ning selle kohale võib kergelt tekkida mitteparanev haavand.

Ka neid haavandeid põhjustavad veenilaiendid on kunagi olnud kosmeetilised süütud mügarikud jalal. «Nahakahjustuse tekkimisel ei saa enam pöörata aega tagasi ning korrigeerida ilma jälgi jätmata – kahjuks jäävad armid varasematest haavanditest ning nahale pruunid inetud laigud alles,» julgustas Palmiste aegsasti murega arsti poole pöörduma.

Veenilaiendite tekkega seotud müüdid:

  • Kas ma tohin saunas käia, kui mul on veenilaiendid?

Tohite küll, pole tõestust selle kohta, et saunatamine põhjustaks veenilaiendite teket. See on normaalne keha reaktsioon, et kuumas saunas olles on ka veenilaiend rohkem verega täitunud, et keha jahutada. Küll võiks saunast hoiduda kohe pärast veenilaiendite korrektsiooni – kuid ka see takistus ei ole mitte veenilaiendite taastekke vältimiseks, vaid pigem muul põhjusel.

  • Kas ma tohin kõrgeid kontsi kanda?

Kõrged kontsad rikuvad küll labajala kuju ning põhjustavad pikemal kandmisel jalavalu, kuid ei ole tõestust, et nad oleks süüdi veenilaiendite tekkes.

  • Mul on varikoos ja ma kardan tromboosi!

Veenilaiendid ja tromboosi teke on kaks erinevat asja. Tromboos on verehüübivushäire ning inimese personaalse tromboosiriski hindamisega tegeleb spetsialist tromboosikabinetis. Kui inimesel on suurem risk hüübisvushäireks, on veenilaiend sobiv koht tromboosi tekkeks nagu iga muu veenisüseemi osa.

  • Mul on pikka aega jalgadel seismist nõudev töö.

Me kõik käime tööl ja alati ei saa valida töö iseloomu. Kuigi pidev seismine on soodustavaks faktoriks veenilaiendite edasiarengul, on võimalik oma jalgu liigutada ning kanda kompressioonravi. Eelkõige neil, kellel on varikoosi tekkimiseks perekondlik eelsoodumus.

Tagasi üles