Europarlament toetab loomkatsete piiramist

Euroopa Parlament.

FOTO: SCANPIX

Elusloomade katsetes kasutamine peaks varsti vähenema, sest Euroopa Parlament kiitis heaks juulis nõukoguga saavutatud kokkuleppe, mille eesmärk on saavutada tasakaal loomade heaolu parandamise ning teadusuuringuteks vajalike katsete vahel.

Europarlamendi plenaaristungite saal Strasbourgis.

FOTO: SCANPIX

Kokkuleppe heaks kiitmisega on õigusakt vastu võetud, liikmesriigid peavad direktiivi üle võtma kahe aasta jooksul, vahendas europarlamendi pressiesindaja.

Raportöör Elisabeth Jeggle ütles arutelu käigus saadikutele, et saavutatud kompromiss on hea ning «kui te soovite loomi kaitsta, siis palun toetage seda».

Uus õigusakt kohustab liikmesriikide pädevaid asutusi hindama iga katse mõju loomade heaolule, et leida alternatiivseid katsemeetodeid ning vähendada loomadele põhjustatavaid kannatusi. Seadus piirab ka ahviliste kasutamist teaduskatsetes, klassifitseerib katsed raskuse alusel ning sätestab eeskirjade täitmise tagamiseks vajalikud kontrollkäigud.

Enam pingutusi alternatiivsete meetodite välja töötamiseks

Kokkuleppe kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et võimaluse korral kasutatakse loomkatse asemel alati muid teaduslikult rahuldavaid meetodeid või katsestrateegiat, milles elusloomi ei kasutata.

Loomkatsed on lubatud alusuuringuteks; inimeste, loomade või taimede haigustega seotud uuringuteks; ravimiuuringuteks; liikide säilitamisega seotud uuringuteks ning kõrghariduse ja kohtuekspertiisiga seotud uuringuteks.

Ahviliste kasutamise piiramine

Põhimõtteliselt toetab õigusakt inimahvide, nt gorillade ja orangutangide kasutamise keelustamist. Euroopa Komisjoni ettepanekuga oleks piiratud ka teiste ahviliste, nt makaakide, kasutamist, kuid seda pidasid saadikud liiga piiravaks Euroopa teadusuuringute, sh Alzheimeri tõve uuringute jaoks. Ahvilisi võib katsetes kasutada kui on olemas teaduslik põhjendus selle kohta, et muid liike kui ahvilisi kasutades ei ole võimalik katse eesmärki saavutada.

Katsete raskuse klassifikatsioon

Uus õigusakt klassifitseerib katsed «taastumatu elutegevusega», «leebeteks», «mõõdukateks» ja «rasketeks» katseteks.

Korduvate kannatuste põhjustamise vältimiseks tegi komisjon ettepaneku, et sama looma saaks katseks kasutada vaid juhul kui eelmiste katsete raskus oli «leebe». Saadikud olid seisukohal, et liiga karmide piirangute seadmine suurendaks katseteks kasutatavate loomade arvu. Seetõttu võib kasutada ka looma, kelle puhul eelmise katse raskus oli «mõõdukas», ent eelnevalt tuleb konsulteerida veterinaariga.

Kontroll ja direktiivi läbivaatamine

Saadikud rõhutavad, et liikmesriigid peavad tagama, et igal aastal kontrollitakse vähemalt ühte kolmandikku loomkatseid läbiviivatest asutustest ja vähemalt osa kontrollkäikudest tuleb läbi viia eelneva etteteatamiseta.

Lisaks peab komisjon 5 aastat pärast direktiivi jõustumist esitama aruande direktiivi rakendamise kohta ning 7 aastat pärast direktiivi jõustumist vaatama direktiivi läbi.

Populaarne

Tagasi üles