/nginx/o/2012/03/05/998196t1h2d85.jpg)
Ajakirjas The Lancet avaldatud ulatuslik uuring näitas, et aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) suurendab surmariski ja lühendab oodatavat eluiga. Peamiseks põhjuseks on siin see, et enamasti õnnetustesse sattumise tõttu ohustab ATHga inimesi kaks korda suurem varajase surma risk.
Taani Aarhusi ülikooli teadlased Søren Dalsgaardi juhtimisel leidsid, et seejuures oli surmarisk ATHga naistel kõrgem kui meestel, kirjutab Medical News Today.
Kõrgema riski tõi kaasa seegi, kui diagnoos saadi alles täiskasvanueas.
Tegemist oli suure kohortuuringuga, mis hõlmas ligi kahte miljonit Taani inimest, keda vaadeldi 32 aasta jooksul. Teadlased tuvastasid nende hulgas 32 061 ATH diagnoosiga isikut, kellest 26 protsenti moodustasid naised.
Teadlased arvutasid välja, et üldine suremuse näitaja oli ATHga inimeste hulgas 5,85 10 000 isik-aasta kohta ning 2,21 10 000 isik-aasta kohta ilma ATHta inimeste hulgas. See erinevus tähendab kaks korda suuremat surmariski ATH puhul.
Samas selgus, et nende puhul, kes said diagnoosi 18-aastaselt või vanemas eas, oli varajase surma risk enam kui neli korda suurem kui sama vanadel inimestel, kel ei olnud ATHd. Enne 6. eluaastat diagnoosi saanud lapsi ohustas aga oma tervete eakaaslastega võrreldes kaks korda suurem surmarisk.
Kui võrrelda täiskasvanueas ATH diagnoosi saanuid nendega, kel see häire oli diagnoositud lapsepõlves, oli esimeste surmarisk samuti enam kui kaks korda suurem. Teadlaste sõnul viitab see sellele, et täiskasvanueas püsiva ATH puhul on sageli tegemist häire raskema vormiga.
Teadlaste sõnul näitavad uuringutulemused, kui oluline on ATH varane diagnoosimine ning kaasuvate häirete, näiteks sõltuvusainete kuritarvitamise ravi. Samas hoiatavad nad, et kõrgem surmarisk võrreldes tervete inimestega ei tähenda seda, justkui ATHga inimesed kipuksidki noorena surema – absoluutne surmarisk on ikka väike, lihtsalt ohustab neid teistest suurem enneaegse surma risk.
Kõnealune uuringukohort hõlmas kõiki Taanis aastate 1981 ja 2011 vahel sündinud lapsi, kelle kohta koguti andmeid kuni 32 aasta jooksul. ATHga seotud kõrgem surmarisk tulenes peamiselt õnnetustega seotud surmajuhtumitest.
Muu hulgas selgus, et kaasuvate psüühikahäirete olemasolu suurendas enneaegse surma riski veelgi. Teadlaste sõnul suurendavad kaasuvad psüühikahäired ebatervislike eluviiside, riskikäitumise, vägivalla ja õnnetustesse sattumise riski.
ATH ise võib tähelepanuprobleemide ja impulsiivsuse tõttu samuti suurendada autoõnnetusse sattumise ja riskikäitumise ohtu.
Alles täiskasvanueas diagnoosi saamine võib aga tähendada seda, et häire on jäänud õigel ajal ravimata ja võib seetõttu esineda raskemas vormis.