/nginx/o/2015/03/02/3828757t1he17b.jpg)
Kiirtoiduketi Hesburger tellitud uuringust selgus, et Eesti, Läti ja Leedu inimesed lähevad kiirtoidurestorani eri põhjustel, kuigi kõige sagedamini viib sinna ikkagi tühi kõht.
Hesburgeri uuring: miks eestlane valib kiirtoidu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naaberriikide klientidega võrreldes ei pea eestlased eriti oluliseks restoranide eripakkumisi.
Leedulased valivad sagedamini kiirtoidurestorane sõprade ja perega einestamiseks, lätlaste jaoks on väga oluline isiklik lähenemine ja teave toidu koostisainete kohta. Eestlased külastavad kiirtoidukohti aga eelkõige nälga tundes.
Uuringust selgus, et nii Eestis, Lätis kui ka Leedus on peamine põhjus kiirtoidurestorani tühi kõht ehk inimesed tahavad kiiresti nälga kustutada.
Eestlased on aga kõige pragmaatilisemad: 76 protsendile vastanutest on näljatunde kustutamine peamine põhjus, miks minna kiirtoidurestorani. Leedulastel ja lätlastel oli see tulemus 50 protsenti ja 65 protsenti. Erinevalt naaberriikide klientidest olid leedulased need, kes valisid kiirtoidurestorani peamiselt sõpradega aja veetmiseks (40 protsenti) ja perega väljas söömiseks (32 protsenti). 18 protsenti lätlastest valis kiirtoidurestorani pigem lõunatamiseks. Nii Leedus kui ka Eestis oli see põhjus väiksem, sellise otsuse tegi 14 protsenti.
Vähemalt 80 protsendile vastanud Leedu ja Läti inimestest oli põhjus eripakkumised. Eesti inimestest oli see oluline 56 protsendile klientidest. Samuti on eestlased ükskõiksemad restoranide lastepakkumiste suhtes, need on olulised vaid 38 protsendile vastanutest. Naaberriikide inimestest olid lastepakkumised olulised pooltele.
Uuringust selgus, et Läti kliendid pööravad kõige rohkem tähelepanu toidu koostisosadele: 90 protsendile lätlastest oli oluline tooraine kvaliteet. Leedus oli see protsent 86 ja Eestis 84. Balti riikide hulgast oli just lätlastele kõige olulisem teave toiduainete kohta. Nii arvas 74 protsenti vastanutest. Eestis ja Leedus oli see oluline vaid pooltele vastanutest. Võrreldes naaberriikidega oli lühike ooteaeg kõige ebatähtsam leedulastele ja enim hindasid seda lätlased.
Veebipõhine uuring koostati 2014. aasta lõpus Hesburgeri tellimusel. Uuringus osalesid leedulased, lätlased ja eestlased vanuses 15–49 eluaastat. Vastajate arv oli Leedus 1040, Lätis 1006 ja Eestis 1000.