Kui hambaarstihirm on suur, siis selles võib Madridi ülikooli teadlaste tehtud uuringu põhjal süüdistada oma isa.
Terviseprobleemid ja hirmud, milles võid süüdistada oma vanemaid
Teadlased leidsid, et laste isad, kellel esines hirmu hambaarsti ees, kandsid selle üle ka oma lastele. Kusjuures kui ema hambaarsti kardab, ei mõjuta see isaga võrreldes laste meelsust sugugi palju, vahendab Men’s Health.
Kuid see pole ainuke, mis sinu ema ja isa sulle edasi andsid. Siin on mõned veel, milles sinu vanemad märkamatult süüdi on.
Peeniseprobleemid
USA uurijate hinnangul on peenise suurus 70 protsendi ulatuses päritav – vähemalt nii kehtib see jäärade puhul. Keegi pole aga uurinud seda, kui palju annab inimene samas küsimuses oma järglastele edasi. Uurijad on aga uurinud enneaegset seemnepurset ja erektsioonihäireid identsete ja kahemunaraku kaksikute seas. Tulemused näitasid, et vastavalt 30 ja 42 protsendil juhtudest olid need probleemid geneetilised.
Sportlik võimekus
See pole samuti sinu süü, et sa pole olümpiamängude materjal. Sinu aeroobne potentsiaal on 83 protsendi ulatuses päritav, väidab teadusajakirjas Physiological and Endocrinological Aspects in Pediatric Exercise Science avaldatud uuring. Hea uudis on aga see, et sinu lihaste tugevus sõltub vaid 50 protsendil kaasaantavast materjalist. Ehk et isegi kui sinu isa pole musklimägi, võid sina selleks saada (kui vaid tahtmist, indu ja pealehakkamist on).
Kellele annad oma hääle
Nagi isa nii ka poeg – vähemalt see kehtib kõiksuguste valikute langetamise puhul. California ülikooli uurijad tegid kindlaks, et ligitõmme või meeldivus teatud inimeste suhtes on kuni 50 protsendi ulatuses päritav. Usutakse, et teatud mõjutajad põhjustavad kindlates päritavates geenides protsesse, mis mõjutavad neid valikuid, mis puudutavad sõpru ja inimesi, kellega suhtleme. Näiteks inimesed, kes kannavad dopamiini retseptori geeni D4 varianti 7R ning kellel on väga mitmekülgne sõprusringkond, on samal ajal väga tõenäolised valima liberaalsete erakondade poolt.
Vaimne tervis
Stanfordi ülikooli teadlased leidsid, et depressioon tekib nii keskkondlike kui ka geneetiliste mõjurite toel. Laias laastus langeb kummalegi 50 protsenti süüd. Uurijad usuvad, et mitmed geenid, mis tulevad vanematelt, on depressiooniga seotud. Kui sul on kaks lühikest 5-HTT geenikoopiat – see tuleb sulle tõenäoliselt siis, kui ka mõlemal sinu vanemal on need lühikesed – ei suuda sinu keha toota kõiki vajalikke valke, mis reguleerivad serotoniini taset sinu organismis. Serotoniin on neurotransmitter, mis reguleerib sinu tujusid.