Uuring: vaimsed häired ei muuda inimesi vägivaldsemaks

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vägivaldsust suurendab liigne mõnuainete tarvitamine, mitte vaimsed häired.
Vägivaldsust suurendab liigne mõnuainete tarvitamine, mitte vaimsed häired. Foto: Raigo Pajula

Tõenäosus, et vaimsete häiretega inimesed panevad toime kriminaalkorras karistatava kuriteo, pole suurem kui teiste ühiskonnaliikmete puhul, selgus Oxfordi ülikooli tehtud uuringust.

Samas ilmnes tõsiasi, et vaimse tervise häired suurendavad kalduvust tarvitada liigselt alkoholi ja muid mõnuaineid. See võib aga tuua esile psühhiaatriliste ravimite kõrvalmõjud, mis võivad siiski põhjustada suuremat vägivaldsust, meditsiiniuudiste portaal Mu.ee.

Mõnuainete tarvitamine suurendab vägivaldsuse riski tegelikult kõikide inimeste puhul ja seda kuus kuni seitse korda.

«Enamik vaimse tervise häirete ja vägivaldsuse seoseid on seletatavad sõltuvusainete kuritarvitamisega,» ütles Oxfordi ülikooli kohtupsühhiaater doktor Seena Fazel ja lisas, et ilmselt on ohtlikum jalutada hilisõhtul baaride läheduses, kui haigla juures, kust on äsja vabastatud patsiente.

Tagasi üles