Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Sel hooajal on gripi tõttu surnud neli inimest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Piret Lakson
Copy
Gripp murrab eelkõige eakaid.
Gripp murrab eelkõige eakaid. Foto: Jüri Rüsülainen/Valgamaalane

Terviseametile teadaolevalt on hooaja algusest gripi tõttu surnud neli inimest, kõik olid vanuses 65 ja vanemad ning kuulusid riskirühmadesse.

E-Tervise SA täpsustatud andmetel on hooaja algusest gripi tõttu haiglasse sattunud 266 patsienti. Lääne-Tallinna keskhaigla, Põhja- Eesti regionaalhaigla, Tartu Ülikooli kliinikumi, Pärnu haigla ja Ida-Viru keskhaigla andmetel on alates jaanuari lõpust intensiivravi vajanud 16 riskirühmadesse kuulunud inimest. Neist üks oli kümneaastane, ülejäänud aga vanuses 65 ja rohkem.

Kaasuvatest haigustest olid esikohal kardiovaskulaarsed haigused. Andmed intensiivravi vajanute vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et nad ei olnud vaktsineeritud.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu (sentinel-seire) kaudu registreeritud andmete põhjal langes gripitaoliste haigestumiste arv eelmisel nädalal 13 protsendi võrra. Grippi haigestumine kasvas üksnes täiskasvanute (vanuses 15-64) seas.

Laboratoorse kinnituse sai 129 gripiviirust, neist 91 olid A- ja 38 B-gripiviirused. Grippi haigestumuse intensiivsust võib praegu hinnata keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu pöördus eelmisel nädalal arstide poole 6296 haigestunut, neist pea pooled olid lapsed. Haigestunute üldarv vähenes kolm protsenti.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 475. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Harjumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal ja Viljandimaal. Haigestumuse kasvu täheldati vaid Järvamaal ja Valgamaal, mujal haigestumus kas langes või püsis samal tasemel.

Tagasi üles