Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Rootslaste kohvilembusel võib olla üllatav tagajärg

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Triin Ärm
Copy
Kohvijoomisel on leitud erinevaid kasulikke mõjusid.
Kohvijoomisel on leitud erinevaid kasulikke mõjusid. Foto: Panther Media

Rootsi meditsiininõukogu sõnul on suurtel kohvijoojatel, kes tarbivad päevas neli kuni kuus tassi kohvi, väiksem tõenäosus multipleksskleroosi tekkeks.

Rootsi uuringust leiti, et võrreldes uuringus osalenutega, kes jõid aasta jooksul päevas vähemalt kuus tassi kohvi, oli vähem kohvi joonud inimestel ligi 1,5 korda kõrgem tõenäosus multipleksskleroosi tekkimiseks, kirjutab väljaanne Local.

Sarnaseid tulemusi on nähtud nende seas, kes joovad keskmisest rohkem kohvi viis kuni kümme aastat enne seda, kui haiguse sümptomid ilmnevad.

Multipleksskleroos on kogu elu kestev, peamiselt tuvastamata põhjustega harvaesinev haigus, millele on iseloomulikud muutused kesknärvisüsteemi valgeaines. See haigus mõjutab 2,3 miljonit inimest üle maailma.

Uuringu autor Ellen Mowry ütles, et kofeiini mõju on seostud ka Parkinsoni tõve ja Alzheimeri tõve tekke riski vähendamisega. «Meie uuring näitab, et kohvi tarbimine võib aidata kaitsta ka multipleksskleroosi vastu, kohvil võib mõjutada aju,» lisas ta.

Uurijad jälgisid, kui palju kohvi inimesed jõid ühe, viie ja kümne aasta jooksul enne seda, kui neil avaldusid multipleksskleroosi sümptomid.

Veel selgus teadustööst, et inimestel, kes ei joonud kohvi, oli poolteist korda kõrgem tõenäosus selle haiguse arenguks.

Samas vajab kohvi pikema-ajaline mõju multipleksskleroosile veel uurimist.

2012. aastal tarbis keskmine Rootsi inimene 7,32 kilogrammi kohvi, mis on tunduvalt rohkem kui Euroopa Liidu keskmine. International Coffee Organizationi järgi oli Euroopa Liidu keskmine 4,83 kilogrammi inimese kohta.

Tagasi üles