/nginx/o/2015/03/09/3852635t1h9b07.jpg)
Raivo Küüt leiab, et aina varasemasse ikka nihkunud alkoholi tarbimise tõttu peab sel teemal ennetustööd alustama juba lasteaias.
Raivo Küüt: iga kolmas laps tarbib alkoholi esimest korda 11-aastaselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt ütles tänasel Tark Vanem kampaania infopäeval, et alkoholiteemaline ennetustöö peab algama lasteaias.
Küüti sõnul liigub alkoholi esmatarbimine üha noorema ea suunas – statistikasse pandult tarbib iga kolmas laps alkoholi esimest korda 11-aastaselt.
«Alkoholiga esmakokkupuute tegemine on järjest nooremate eagruppide sisse liikunud,» avaldas Küüt kahetsust ning märkis, et just seetõttu on tarvilik alkoholiteemalise ennetustööga alustada juba lasteaias.
Küüti esitletud statistikast võib järeldada, et alkoholi tarbimine on noorte hulgas levinud vaba aja veetmise viis. «Iga kolmas laps tarbib alkoholi peaaegu korra kuus või sagedamini. 43 protsenti 15-16 aastasest on 1-5 korda elu jooksul olnud purjus,» ütles Küüt, täpsustades, et «purjus» tähendab siin kontekstis rahvakeeli «maani täis».
Alkoholi tarvitamise eest võttis 2014. aastal politsei alaealisi vastutusele 3776 korral (võrdluseks 2013. aastal 5316). Neist 183 korral alla 14-aastaseid, kellest 70 ehk 38 protsenti olid tüdrukud, neist noorimad olid neli 10-aastast poissi. Neist 16-17-aastased moodustavad kõige suurema osa (71 protsenti, kellest 32 protsenti on tütarlapsed).
Alkoholiga seoses laiendab Küüt teemat edasigi, öeldes, et sellega seondub veel ka alkoholist tingitud käitumuslikud muutused ja toime pandavad kuriteod. «Siia alla käivad ka uppumissurmad, õnnetused liikluses, milles kõigis on oma osa alkoholil,» ütleb Küüt.
Lapsevanemad on Küüti hinnangul oma kasvastumeetodites liialt sallivad sõltuvuskäitumise suhtes ega leia, et saavad olulisel määral mõjutada lapse otsuseid seoses alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega.
«Lapsevanemad omavad vale arusaama sõltuvuskäitumise ennetusest. Näiteks iga kolmas peab vajalikuks ise esimesena lapsele alkoholi pakkuda. See on väär arusaam. Lapsed tuleb sellest eemal hoida ja selgitada, mis on alkoholi kahjud,» rõhutas Küüt.
Ka on Küüti sõnul probleemiks see, et tihti ei osale lapsevanemad pidevalt lapse elus – ei sisusta tema vaba aega huvitavate ja arendavate tegevustega ega tea, kus ja kui kaua ta viibib, kes on tema sõbrad.
«Laste sotsiaalseid oskusi arendavate, neile vabaajategevusi pakkuvate ning tõhusate sekkumiste järjepidev elluviimine või toetamine sõltuvskäitumise ennetamiseks,» tähtsustab Küüt.
Sõltuvusainete tarbimisie ennetust tuleb alustada hiljemalt oma algklassi lapsega. «Tuleb olla resoluutne ja väljendada nende osas nulltolerantsi,» märkis Küüt.