Iga viies eestlane sünnib keisrilõikega

Vastsündinu haiglas Foto: Vadim Ghirda / Scanpix

Aga sarnaneme siiski pigem põhja- kui lõunaeurooplastele. Näiteks Küprosel sünnivad pooled lapsed operatsioonilaual.

«Nii kõrged protsendid ei saa olla ainult naistepoolne surve.»

Lee Tammemäe, Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku juhataja

_________________________________________________________________________________

Just meedikud suruvadki lõikeid peale, sest:

1. keisrilõige on mugav,
2. kestab vaid 20 minutit,
3. tüli on vähe.

_________________________________________________________________________________

Eesti naistel on aga võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega säilinud talupojamõistus.

Vaata, iga mitmes laps sünnib keisrilõikega:

(kliki nuppudel graafiku kohal)

Põhjamaades ei tehta keisrilõikeid ilma meditsiinilise põhjuseta.

Mõnes riigis aga teenitakse keisrilõigete pealt rohkem kui loomuliku sünnituse pealt. See võib Tammemäe sõnul olla üks põhjustest, miks mõnes riigis on rohkem keisrilõikeid.

Eesti arstide ja ämmaemandate palk sellest ei sõltu.

_________________________________________________________________________________

Keisrilõike plussid ja miinused:

_________________________________________________________________________________

Kui paarkümmend aastat tagasi tuli Eestis operatsioonilaual ilmale kuus protsenti lastest, siis nüüd on see kasvanud 21le.

«Kuus protsenti on ilmselgelt liiga vähe, sest vaadake milline oli toona vastsündinute suremus,» rääkis arst. Meditsiiniliselt on tema sõnul põhjendatud lõpetada 14-15 protsenti sünnitustest keisrilõike teel.

(libista graafikul)

Miks keisrilõikeid küsitakse?

Tammemäe sõnul on alati olnud neid naisi, kes sünnitushirmu tõttu keisrilõiget küsivad. Neid on Eestis nüüd küll varasemast pisut rohkem, kuid siiski vaid üksikud. Kardetakse sünnitusvalu.

«Me oleme ka mõne sellise lõikuse teinud, aga see otsus peab olema väga  põhjendatud, sest ärevushäiret ei saa noaga ravida,» rõhutas Tammemäe.

Väiksemates haiglates on suurem tõenäosus laps operatsioonilaual ilmale tuua.

Väikehaiglates rohkem lõikeid

• Suured haiglad = 1000 või enam sündi aastas
• Keskmised haiglad = 500-999 sündi aastas
• Väiksed haiglad = Alla 500 sünni aastas

Väiksemates kohtades ei ole operatsioonibrigaadi haiglas ning operatsiooniõe ja anestesioloogi kodust kutsumisele kulub aega. «Nii kriitilist spetsialistide puudust kui nüüd, ei ole kunagi olnud ja meie erialal on mitmed osakonnad püsti ainult tänu rändarstidele, kuna omal personali ei ole,» ütles Tammemäe.

Eesti Naistearstide seltsi soovituse kohaselt peaks sünnitusosakonnas olema aastas vähemalt 500 sünnitust, et olla kulutõhus.

Allikad: Sotsiaalministeerium, Journal of Obstetrics and Gynaecologists (2010)