Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/04/13/348109t1h1c98.jpg)
Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul hakkavad puugid tänavu suhteliselt sooja talve ja varajase kevade tõttu tõenäoliselt varem liikuma.
«Ei saa veel öelda, et puugid on liikvel, kuid tõsi on see, et tänavu asuvad nad tõenäoliselt varem liikvele,» ütles Kutsar.
Ta rääkis, et eile näitas termomeeter tema akna taga päikesevarjus juba 13-14 plusskraadi ning kui ka öised külmad varsti mööda saavad, siis hakkavad maapinnalähedased kihid kiiresti soojenema.
«Kui maapinna temperatuur on viis kuni seitse kraadi, muutuvad puugid aktiivseks ja hakkavad pärast talvist paastumisaega otsima, kust süüa saab,» lausus epidemioloog.
Tavaliselt algab puugiohtlik aeg küll aprillist ja kestab oktoobrini, ent Kutsari hinnangul võivad puugid tänavu liikvele asuda juba märtsis.
Puugid ja nende vastsed on eriti aktiivsed kevadel, mil neid on rohkesti pinnaselähedasel kõdul, vanade puulehtede ja kulu all nii metsaniitudel kui ka lehtmetsas.
Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge.
Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi. Praegu oleks Kutsari sõnul õige aeg inimestele meelde tuletada, et kindlasti tasub end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida, eriti neil, kes palju looduses ringi liiguvad. Lyme’i tõve ehk puukborrelioosi vastu vaktsiini aga ei ole.
Vaktsineerimine on ennekõike vajalik puukentsefaliidi ohualade piirkondades elavatele püsielanikele, eriti lastele, kuna lapsed on enamasti aktiivse eluviisiga ja viibivad tihedamini looduses. Ka enne maale või laagrisse saatmist peaksid vanemad oma lapsed laskma ära vaktsineerida.
Puugihaiguste eest kaitsmiseks võiks kasutada apteekides müügil olevaid puugitõrjevahendeid. «Kindlasti tuleks kodus ka oma keha üle kontrollida ning neid riideid, millega sai looduses käidud, ei tohiks tuppa tuua, vaid need tuleks ära kloppida õues,» ütles Kutsar.
Kui puuk on end ikkagi naha sisse imenud, siis tuleks see avastamisel võimalikult kiiresti eemaldada.
Samuti tuleks kassid ja koerad enne nende tuppa laskmist üle kontrollida, sest puugid poogivad end väga kergesti neile külge.
Terviseameti andmetel on puukborrelioosi selle aasta esimese kahe kuuga diagnoositud 69 korral, mullu samal ajal registreeriti puukborrelioosi juhte 58.
Kutsari sõnul ei tähenda see kindlasti seda, et puugid on juba praegu liikvel. «Puukborrelioosi iseärasus on selles, et arstid avastavad selle hiljem. Inimene võis nakatuda eelmisel aastal, kuid haigusnähud lõid välja ning laboratoorsed analüüsid näitasid seda alles nüüd,» nentis ta.
2014. aastal registreeriti Eestis 83 puukentsefaliidi haigusjuhtu ja 1289 puukborrelioosi juhtu. Puukentsefaliiti tänavu tuvastatud ei ole.
Puugihammustuse vältimiseks:
- kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata
- püksisääred topi sokkide või kummikute sisse
- kasuta putukatõrjevahendeid
- pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused
Kui puuk on hammustanud:
- katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised
- kui see endal ei õnnestu, siis pöördu arsti poole abi saamiseks
- ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest
- võta temast võimalikult pea lähedalt kinni
- võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult
- pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga
- kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest
Allikas: terviseamet