/nginx/o/2015/03/19/3885195t1h15df.jpg)
Kuna aasta-aastalt kasvab Eesti inimeste poolt ostetavate ravimite ning neile väljastatud soodusretseptide arv suureneb igal aastal 3–4 protsenti, kutsub haigekassa inimesi tundma ravimite ostmisel huvi oma võimaluste vastu.
Haigekassa: inimeste kulutused ravimitele ei tohi olla ebamõistlikud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lõppenud aastal oli soodusretseptide arv 7,8 miljonit ja haigekassa hüvitas soodusravimeid kindlustatutele ühtekokku ligi 110 miljoni euro eest,» märkis haigekassa avalike suhete suht Katrin Romanenkov. Sellel summale lisandub veel see osa, mida kindlustatud ise väiksemas ulatuses tasuvad ravimite ostmisel.
Sellises olukorras peab haigekassa taaskord vajalikuks juhtida inimeste tähelepanu sellele, et kulutused ravimitele ei kujuneks ebamõistlikuks, oleksid rohkem teadlikud toimeainepõhisest retseptist ja valikuvõimalustest apteegis. «Suurem teadlikkus aitab inimestel teha mõistlikke valikuid ning vähendada kulutusi retseptiravimite ostmisel,» selgitas Romanenkov.
Aasta jooksul on inimeste teadlikkuse mõju retseptiravimite omaosalusele selget kinnitust leidnud. Kuni 2009. aastani kasvas patsiendi omaosalus regulaarselt igal aastal, ulatudes 8 euroni ühe soodusretsepti kohta, kuid pärast seda on omaosalus hakanud inimeste parema teadlikkuse tõttu oluliselt langema.
«Ehkki kasutusele võetakse järjest innovatiivsemaid ja kallihinnalisemaid ravimeid on inimeste omaosalus retseptiravimite ostmisel püsinud viimastel aastatel stabiilsena,» sõnas haigekassa avalike suhete juht.
Selleks, et inimesel oleks apteegis retseptiravimi ostmisel võimalus valida hinnalt sobiv ravim, peab retsept olema kirjutatud välja toimeainepõhiselt. «Sellise retsepti puhul on apteekritel kohustus pakkuda patsiendile valikuvõimalust ja soovitada esmalt soodsaimat sama toimeainega ravimit,» ütles Romanenkov. Tema kinnitusel toimivad kõik sama toimeainega ravimid ühtemoodi ning on võrdselt kvaliteetsed ja ohutud.
2014. aastal väljastati arstide poolt toimeainepõhiselt juba 86 protsenti retseptidest. «See tähendab, et valdavalt on inimesel apteegis võimalik valida ning soodsamate valikute tegemisele aitab kaasa ostja teadlikkus ning hea koostöö apteekriga,» kostis haigekassa avalike suhete juht.
Lisainfot ja näiteid ravimite hinnaerinevustest leiab haigekassa koduleheküljelt www.haigekassa.ee/toimib. Oma retsepte momg retseptiravimitele tehtud kulutustel saab hoida silma peal riigiportaali www.eesti.ee vahendusel.