Lugejad: last ei saa lihtsalt emaüsast välja tirida

Foto: SCANPIX

Postimehe lugejad jagasid oma kogemusi ja arvamusi keisrilõike kohta. Ülekaalukalt jäid peale keisrilõike vastased, tuues peamise miinusena välja ebaloomuliku alguse lapse elule. 

«Üritasingi sünnitada, aga jälle läksid toonid alla. Tehti jälle erakorraline. Kahjuks seekord laps suri. Teda elustati, aga ei saadud teda käima. Surmatunnistusel oli lämbumine,» kirjutas Postimehele lugeja Kaire, kes on keisrilõike abil sünnitanud kolm last. 

Pärast esimese lapse sündi erakorralise keisriga oli naine teist last oodates kindel, et talle tehakse plaaniline keiser. «Aga mind saadeti haiglasse uuringutele, ja kuna emaka arm oli paranenud ilusti, pandi sünnitama,» selgitas ta. Ta lisas, et kui naine ei ole sünnitaja, peab tema arvates siiski talle tegema keisrilõike.

«Keisrilõige ei ole lihtsam viis lapse saamiseks. Keiser on mõnikord ainus ja enamasti viimane võimalus nii naise kui lapse elu päästmiseks, kui sünnitamine loomulikul teel ei ole millegipärast võimalik,» selgitab ämmaemand Ingrid Kaoküla Perefoorumis. 

Poolt ja vastu

Avalikes foorumites on paljud naised tõstatanud küsimuse, kas ja millised ohud kaasnevad keisrilõikega ning kas eelistada loomulikku sünnitust või keisrilõiget. 

«Mõni päev tagasi läks suureks vaidluseks mittesünnitanud sõbrannaga, kes väitis, et kõik lapsed peaksid sündima keisriga. Tema olla kuulnud, et keisriga sündides lapsel vähem stressi, emal parem ja keisrilapsed arenevad kiiremini, sest lapse pea saab vähem muljumist jne,» kirjutab üks naine foorumis.

Siiski lükatakse selline arvamus nii teiste naiste kui ka ämmaemandate poolt ümber. Erinevates aruteludes osalevad naised pooldavad enamus naisi siiski loomulikku sünnitamist. Põhjuseks tuuakse nii operatsiooniga kaasnevaid riske, pikka taastumisaega kui ka lapse edaspidist elukäiku. 

Keisrilõike abil sünnitanud naine selgitab, et tema seitsmekuune laps on väga rahutu ja närviline. «Neuroloog pidas selle põhjuseks sünnitraumat ehk siis keisrit. See kui lapse pea loomuliku sünnituse käigus muljuda saab on just hea, sest see pidi stimuleerima peas olevaid närve ja nad mingitmoodi aktiviseerima,» arutleb ta. 

Ämmaemand Kaoküla sõnul valmistab sünnitus protsessina lapse ette sünniks ja eluks väljaspool emakat. «Kui laps ei saa ettevalmistust, mille annab sünnitusprotsessis osalemine, on tal raskem hakata hingama ja sööma ehk tegema kõike seda, mida me ühelt vastsündinult ootame,» selgitab ta. 

Lisaks toob ta näiteks, et sünnitus on küll valus ja raske kuni 12 tundi enne sündi, kuid keisriemadel on valusad ja rasked esimesed päevad (72 tundi) ja tundlikkus haavapiirkonnas püsib mitu kuud. Arm jääb igaveseks.

Siiski on palju naisi, kes siiski pooldavad keisrilõiget. «Pigem teha keisrilõige, kui riskida teisesest sünnitegevuse nõrkusest põhjustatud lootekahjustusega. Ja veel - ka naise paaniline hirm sünnituse ees (horror partus – toim.) on näidustus keisrilõikeks,» kirjutab üks Postimehe lugeja. 

Samuti võib jääda esimese lapse sünnitamisest naisele nii suur trauma, et teist last ei taheta enam ise ilmale tuua. «Enne seda, kui üldse uut rasedust planeerima hakkasin, uurisin, kas ma saan omal soovil keisrilõike. Ja ma sain. Muidu poleks isegi rasedaks jäänudki ja praegu ei istuks minu süles minu armas poeg,» arutleb teine lugeja. 

Mugavus

Üks Postimehe lugeja kirjutab, et keisrilõike puhul võib tihti olla tegu meditsiinilise personali laiskuse, oskamatuse või suutmatusega. «Sageli tehakse keisrilõikeid lihtsalt sellepärast, et planeeritud operatsioon on nii perele kui ka arstile mugavam, kui etteteadmata ajaga sünnituse ootamine,» selgitab ta.

Tema sõnul ei ole ennekuulmatu, et keisrilõige võetakse ette lihtsalt selleks, et arst saaks sünnitaja enda vahetuse jooksul «kaelast ära» või selleks, et mahutada rohkem sünde lühikese aja sisse, kuna see toob meditsiiniasutusele rohkem sisse.

Lugeja kirjutab, et keisrilõikel on tõsised mõjud nii beebi kui ka ema füüsilisele ja vaimsele tervisele, sealhulgas keisrilõikega sündinud laste suurem nakkushaigustesse haigestumise risk ja soodumus allergiate tekkeks ning sünnitanud emal muuhulgas operatsioonihaava põletiku, emakapõletiku ja kuseteede põletiku risk. 

«Kujutle ette, et istud enda elutoas ja mõtled, et peaks pärastlõunal välja minema, kuid enne tahaks veidi puhata. Ning äkki kisub keegi su majaseina maha ning tirib sind välja. See võib päris ehmatav olla. Sama kehtib ka beebide kohta. Paljud plaanilise keisrilõike abil sündinud beebid ei ole veel valmis emaüsast lahkuma,» kirjutab ta. 

Loomulikult tuleb arvestada, et paljudes olukordades on keisrilõige ainuke viis lapse ilmaletoomiseks.