Lühinägelikkuse epideemia üllatav põhjus

Marina Lohk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Kuigi prillide kandmist seostatakse sageli ebaterve huviga raamatute vastu, näitab üha enam teadustöid, et lühinägelike arvu hüppelise kasvu taga võib olla päeva jooksul silma jõudva valguse hulga vähenemine.

Lühinägelikkuse tekkimise juures näib olulist rolli mängivat siseruumides veedetud aeg, vähemalt 2007. aastal ilmunud uurimuse kohaselt, milles jälgiti 500 normaalse nägemisega last, kelle vanus jäi kaheksa ja üheksa aasta vahele, vahendab ERRi teadusportaal.

Sama järelduse sai ajakirja Nature veebiväljaande teatel teha ka aasta hiljem Austraalias läbiviidud uuringu põhjal, mille raames jälgiti kolme aasta vältel 4000 last.

Canberras asuva Austraalia riigiülikooli müoopiauurija Ian Morgani sõnul oleks optimaalne viibida päevasel ajal väljas kolm tundi. Valgusvoo intensiivsus võiks seejuures ületada 10 000 luxi, mis on võrreldav päikeselisel suvepäeval puude varjus läbi tumedate päikeseprillide silma jõudva valgusvooga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles