Mis on õnn? Eurostati arvates miski, mida meil ja portugallastel pole

Täna on rahvusvaheline õnnepäev. Ja Eurostati uuring näitas, et eestlased on portugallastest õnnelikumad, aga siiski keskmisest eurooplasest õnnetumad.

2013. aastal läbi viidud ja täna avaldatud uuringu järgi elavad kõige õnnetumad eurooplased Bulgaarias ja Serbias. Mittetulundusühingu sektoris töötava Tsvetani (ta palus perekonnanime mitte avaldada) sõnul ei ole asi selles, et bulgaarlased oleksid õnnetud, vaid et neil on lihtsalt teistsugune arusaam õnnest. Balkani mentaliteet ei põhine õnnetunde poole püüdlemisel, vaid hoopis mured ja probleemid viivad neid edasi. Analüütiku sõnul ei ole rahulolu seotud jõukusega, sest piisavalt on näiteid vaestest riikidest, kus elavad õnnelikemad inimesed maailmas.

Pole üllatus, et põhjamaalased ja šveitslased pidasid end õnnelikemateks. Pea kõik need riigid said kümnest punktist umbes kaheksa (küsimusele «Kui rahul oled oled eluga: 0 = «Ei ole üldse rahul», 10 = «Täiesti rahul»). Taanlane Henriette Hammershøj ei imesta. «Taanlased on lihtsalt iseendaga rahul,» ütles Kopenhaagenis elav üliõpilane Postimehele. «Võib-olla ei sea me endale liiga kõrgeid sihte, mistõttu me ka ei pettu. Mis tähendab, et taanlasel ei olegi väga palju vaja õnne tundmiseks.»

Aarhusis elav ajakirjanik Marie-Louise Andersen ei nõustu. Tõsi. Taani on tema sõnul heaoluühiskond ja palju põhjuseid nagu kurtmiseks ei oleks. Aga nii nagu bulgaarlase, on ka tema arvates arusaam õnnest vigane. Esiteks juba sellepärast, et taani keeles on mitu sõna õnne tähistamiseks. Ühte võib kasutada, kui saad šokolaadi või uue töökoha - oled rõõmus. Teine aga, «lykkelig», tähistab tõelist, suuremat õnnetunnet. Ja Anderseni arvates kasutaks seda sõna enda kohta vähesed taanlased. «Nii et kui küsida taanlaselt, kas sa oled õnnelik, ütlevad nad, et muidugi, sest milleks kurta, meil pole mingit põhjust mitte õnnelik olla.» Aga tõeliselt õnnelikud on siiski vaid vähesed, usub Taani teises suurimas linnas elav Andersen.

Eestlaste õnnetunde hinne oli 6,5, mis on alla Euroopa keskmise (7,1), aga kõrgem kui portugallastel.

Portugallane Catarina Gomes elab Amsterdamis. Hollandlased on Eurostati järgi palju õnnelikumad kui Gomese rahvuskaaslased. Seda on meedia valdkonnas töötava naise arvates tänavapildiski näha. Ta võtab kõne vastu puhkuse ajal Lissaboni metroos. «Inimesed ei räägi üksteisega ja paistavad depressioonis,» kirjeldab Gomes. «Amsterdamis on inimestel kuidagi enesekindlam olek ja kogu ühiskond on võrdsem. Portugalis on vahe rikaste ja vaeste vahel suur.» Gomese sõnul võibki olla üks põhjustest, miks portugallased end väga õnnelikuks ei pea, majanduskriis. Iga päev võib tema sõnul lehtedest lugeda lugusid, kuidas näiteks kärbete pärast töö kaotanud arste napib. Samas ei arva ta, et uuringu tulemused väga oleks erinenud, kui Eurostat oleks portugallasi küsitlenud näiteks kümme aasta tagasi, sest «kurtmine on osa meie loomusest,» ütles ta.

Eurostat vaatles rahulolu mõõtmisel erinevaid sotsiaaldemograafilisi faktoreid nagu tervis, majanduslik olukord, tööjõu olukord ja sotsiaalsed suhted. Küsiti inimeste hetkesituatsiooni, ootuste ja eelistuste kohta. Kõige tähtsamaks rahulolukomponendiks pidasid inimesed tervist, millele järgnesid rahaline seis, töökoht ja inimsuhted.