/nginx/o/2012/05/09/1095914t1h327a.jpg)
Küünte närimine, ent ka juuste sikutamine või kruttimine ja naha nokkimine on harjumused, mis võivad teadlaste hinnangul viidata perfektsionismile ehk täiuseihalusele.
Üllatav harjumus, mis võib viidata perfektsionismile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kieron O’Connor ja tema kolleegid Montreali ülikoolist ja Montreali vaimse tervise instituudist võtsid oma uuringu raames vaatluse alla 24 isikut, kellel esines sellist korduvat käitumist. Kontrollgruppi võtsid nad sama palju vaatlusaluseid, kellel selliseid harjumusi ei olnud, kirjutab Medical News Today.
Osalejad pidid täitma küsimustiku, mis hindas nende emotsioone, nagu igavus, viha, süütunne, ärrituvus ja ärevus. Samuti hinnati nende vaimset tervist telefoni teel läbi viidud vestluse käigus.
Järgmisena pandi osalejad erinevatesse olukordadesse, mis pidid esile kutsuma kas stressi, lõõgastust, frustratsiooni või igavust. Mõnel juhul tähendas see videote vaatamist – näiteks lennuõnnetuse video vaatamine pidi esile kutsuma stressi, merelainete jälgimine aga lõõgastust. Frustratsiooni tekitamiseks andsid teadlased katsealustele ülesande, mida kirjeldati lihtsa ja kiiresti tehtavana, ehkki tegelikkuses oli see keeruline ja võttis palju aega. Igavuse esilekutsumiseks jäeti aga katsealused kuueks minutiks üksinda tuppa.
Teadlased leidsid, et igavust ja frustratsiooni esilekutsuvate eksperimentide ajal ilmnes korduva käitumise ajalooga osalejatel suurem tung juukseid sikutada, küüsi närida või oma nahka nokkida. Lõõgastuseksperimendi ajal sellist käitumist ei ilmnenud.
Ajakirjas Journal of Behavior Therapy and Experimental Psychiatry avaldatud uuringu autorite sõnul kinnitavad need tulemused, et korduv käitumine ilmneb eelkõige stressiolukordades või igavuse või frustratsiooni kogemisel ning et tegemist pole pelgalt närviliste harjumustega.
Teadlased usuvad, et sellise korduva käitumise taga võib olla perfektsionism, mis tähendab, et need isikud ei suuda lõõgastuda ja oma ülesandeid rahulikult täita. Seetõttu esineb neil kalduvus frustratsiooni, kannatamatuse ja rahulolematuse tekkele, kui nad ei suuda oma eesmärke täita. Samuti kogevad nad teadlaste sõnul sagedamini igavust.