Arstide liit seisab Venemaa kolleegide lihtsama töölelubamise vastu

Arstid ja patsient. Pilt on illustratiivne.

FOTO: PantherMedia

Arstide liit ei soosi tervise- ja tööminister Urmas Kruuse algatatud määruse muudatusi, millega tehakse oluliselt lihtsamaks välisarstide Eestis tööle lubamise tingimused.

Eelkõige puudutab see Venemaalt ja mujalt endise nõukogude liidu aladelt tulevaid arste, kellel on kõige suurem huvi Eestis töötada, teatas Eesti arstide liit.

Liidu hinnangul on eriarsti väljaõppe asendamine töökogemusega Euroopa õigusega vastuolus ning samuti on liidu sõnul tegemist Eesti noorte arstide ebavõrdse kohtlemisega, sest nemad peavad eriarstiks saamiseks endiselt kolm kuni viis aastat residentuuris õppima.

Ministril on kavas kaotada erialase väljaõppe miinimumnõue ja lubada puudulikku koolitust kompenseerida eelneva töötamisega. Kui erialatunnistus on saadud vähem kui viis aastat tagasi, ei ole vaja ka töökogemust.

Sobivustest muudetakse edaspidi ainult teoreetiliste teadmiste kontrolliks õppekavas läbimata ainetes. Testi võib teatud tingimustel sooritada ka teistes keeltes peale eesti keele. See paneb suured tasustamata lisakohustused Tartu ülikooli arstiteaduskonnale, sest igale taotlejale tuleb sisuliselt koostada individuaalne sobivustest.

Euroopa liidu ja Eesti seaduste järgi võib kolmandate riikide arste tööle lubada vaid juhul, kui nende koolitus vastab kehtivatele miinimumnõuetele. Eriarstid peavad olema läbinud Eesti residentuuri kestusele ja programmile vastava väljaõppe ning vähemalt kolm aastat erialal töötanud.

Arstide liidu sõnul näib plaanitavate muudatuste eesmärk olevat kohendada määrused vastavaks terviseameti tõlgendustele, mis ei ole õiguskantsleri hinnangul Eesti praeguste õigusaktidega kooskõlas.

Arstide liit ja arstlikud erialaseltsid on mitu aastat nõudnud, et terviseamet ei annaks töölube nõutava koolituseta eriarstidele. Suurim mure on see, et enne tööle asumist ei kontrollita sisserändajatest arstide praktilist erialast pädevust ega ka keeleoskust. Puuduliku kvalifikatsiooniga kolleegidega on seni kokku puutunud anestesioloogid, kirurgid, neuroloogid ja teisedki spetsialistid. Arstide vähesuse tõttu haiglajuhid ilmnenud probleeme ei avalikusta ja patsientidel on raske erialaoskusi hinnata. Arstkond peab lubamatuks järeleandmisi arstiabi kvaliteedis ja patsientide ohutuse tagamises.

Liidu sõnul pole ükski sel perioodil ametis olnud ministritest (Hanno Pevkur, Taavi Rõivas, Urmas Kruuse) olukorda lahendanud. Seadusega ettenähtud järelevalvemenetluse asemel tellis Kruuse liidu sõnul auditi, mis kestis pool aastat. Tulemusi ei ole seni avaldatud ning minister on lubanud neid tutvustada 24. märtsil väga piiratud ringis.

«Varasematel aruteludel lepiti kokku, et edasine tegevus otsustatakse auditi alusel koos arstkonna esindajatega, seetõttu tulid paari päeva eest saabunud uute määruste eelnõud arstide liidule üllatusena ja erialaseltsidele neid ei saadetudki,» ütles arstide liidu president Lembi Aug. Ta lisas, et ministeeriumi selline tegevus on vastuolus Euroopa liidus tunnustatud hea halduse tavaga ja näitab taas vajaliku pädevuse puudumist tervishoiukorralduses.

Tagasi üles