/nginx/o/2012/04/20/1065314t1ha620.jpg)
Uue uuringu kohaselt võib kunstliku viljastamise teel saadud lapsi ohustada kaks korda suurem autismirisk kui loomulikul teel eostatud lapsi. Samas leidsid teadlased pelgalt seose, mis võib olla seletatav ka teiste riskifaktorite, näiteks mitmikraseduse, mitte aga viljatusravi endaga.
Uuring hõlmas ligi kuus miljonit last, kes olid sündinud aastate 1997 ja 2007 vahel. Pärast selliste faktorite arvesse võtmist, nagu ema haridus ja mitmikrasedused, ilmnes suurenenud autismirisk vaid alla 35-aastaste naiste laste puhul, kirjutab Web MD.
«Tundub, et autismiriski saab mõjutada, kui lubada kunstliku viljastamise raames vaid ühe embrüo siirdamist,» ütles uuringu juhtivautor, New Yorgi Columbia ülikooli sotsiaalteaduste professor Peter Bearman.
Ta lisas, et nende naiste laste puhul, kes sünnitasid korraga vaid ühe lapse, ei täheldatud märkimisväärset neuroarengulise häire riski suurenemist.
Kunstlik viljastamine võib viia mitmikraseduseni, sest kui naise tõenäosus rasestuda on väga kehv, võidakse talle korraga siirdada kaks kunstlikult villjastatud munarakust arenenud embrüot, suurendamaks tõenäosust, et vähemalt üks nendest pesastub ja protseduuri ei pea korduvalt läbi viima.
Uuringu tarbeks kogus Bearman ja tema kolleegid andmeid 5,9 Californias sündinud lapse kohta, kellest ligi 49 000 olid saadud kunstliku viljastamise teel ja ligi 33 000 lapsel oli diagnoositud autism. Teadlased võrdlesid autismi esinemissagedust viljatusravi abil ja loomulikul teel tekkinud raseduste puhul.
Bearman märkis, et ehkki uuringus leiti seos kunstliku viljastamise ja autismi vahel, selgus asja täpsemalt uurides, et see tulenes peamiselt mitmikrasedustest ja raseduskomplikatsioonidest ning samuti ka kunstlikku viljastamist kasutanud naiste vanusest.
Ka uuringutulemusi kommenteerinud autismi asjatundja Michael Rosanoff märkis, et suurem autismirisk võib sõltuda nii kunstlikust viljastamisest endast kui ka naise vanusest tingitud faktoritest, sealhulgas raseduskomplikatsioonidest või mitmikrasedustest.