Välismaalastest veredoonorid lähevad Soomes järjest enam hinda

Doonorveri Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Kuna soomlaste hulgas napib harvaesinevate veregruppide doonoreid, kutsub Soome punase risti verekeskus sinna elama asunud välismaalasi senistest aktiivsemalt verd andma.

Kuigi verekeskus suudab hädaolukordade jaoks vajaliku koguse harvaesinevate veregruppide verd abivajajatele leida, tekitavad kõige rohkem probleeme need juhtumid, kus on vaja korduvaid või suuremas koguses ülekandeid, vahendab Yle Uutiset.

Järjest kasvav immigrantide hulk on seadnud Soome punase risti verekeskusele uusi väljakutseid, mistõttu oodatakse just kaugematest maailmaosadest Soome ümberasunud välismaalastelt vere loovutamisel suuremat panust.

Verekeskuse klienditeeninduse juhi Liisa Romo sõnul on 0-negatiivse veregrupi näol tegemist küll universaalse veregrupiga, mida saab praktiliselt kõikides hädaolukordades kasutada, kuid olukord muutub keerulisemaks, kui patsiendid vajavad suuremas koguses verd. Sellistel juhtudel muutub oluliseks, et patsient saaks just enda veregrupi verd.

Kuigi valdavas osas jagatakse veregrupid neljaks – 0, A, B või AB – ning juurde lisatakse ka reesuskuuluvus (negatiivne või positiivne), on nende kõrval veel võimalik eristada rohkem kui 200 väga haruldast veregruppi, millest kinnipidamine muutub määravaks just suuremas koguses vereülekannete puhul.

Verekeskuse ametnike sõnul ei ole see probleemiks nendel patsientidel, kes on pärit Soomest või lähiriikidest, kuid muutub oluliseks näiteks Aafrikast või kaugematest riikidest tulnute puhul, kuna neile täpselt vastava veregrupi verd keskusel üldiselt ei ole.

Liisa Romo tõi välja, et on konkreetseid haigusi, mille raviks on sama veregrupi veri elulise tähtsusega, nagu näiteks sirprakulist aneemiat põdevate patsientide puhul, kes vajavad regulaarseid vereülekandeid. Samas tõi ta välja, et aeg-ajalt tekitab raskusi ka seda haigust põdevate soomlaste puhul sobiva doonorvere leidmine.

Pikka aega Soomes elanud Somaalia päritolu Abdiram Hussein on käinud verd andmas korduvalt. Tema sõnul käivad vaid vähesed Soomes elavad välismaalased verd andmas seetõttu, sest sellega seonduv bürokraatia on üpris keeruline.

«Ma arvan, et vereloovutamine iseenesest ei ole probleemiks, pigem on bürokraatia, mis sellele eelneb. Kui sa pead end erinevate dokumentidega kurssi viima, siis keeleoskus võib siin sageli takistuseks saada ja selleks lihtsalt pole piisavalt aega, et neist läbi murda,» märkis Hussein.

Soome statistikaameti andmetel elab riigis vähemalt 300 000 sisserännanut. Varasemalt on ka mõned teised Euroopa riigid, nagu näiteks Rootsi ja Suurbritannia kutsunud erinevate riigis elavate etniliste gruppide esindajaid senisest rohkem verd loovutama.