Arstide liit soovib arstiabile eelarvest rohkem raha

Arstid operatsioonisaalis Foto: Corbis / Scanpix

Arstide liit pöördus täna riigikogu, valitsuse, haigekassa nõukogu ja erakondade poole, esitades aruteluks rea ettepanekuid arstiabi kättesaadavuse parandamiseks, mis eeldab muu hulgas selle suuremat rahastamist riigieelarvest.

Pöördumises seisab, et kahe viimase aasta jooksul on Eestis tunduvalt kärbitud kulutusi rahva tervisele. Pikendati ravijärjekordi, kaotati täiskasvanute hambaravihüvitis, hooldusravis kehtestati 15-protsendiline omaosalus, vähendati töövõimetus- ja hooldushüvitisi.

Arstiabi on muutunud elanikkonnale, eriti selle vaesemale osale, üha raskemini kättesaadavaks, näiteks on ravimite eest tasutav omaosalus (38 protsenti) üks Euroopa kõrgeimaid. Lisaks on paljud töötud kaotanud ravikindlustuse.

«Eesti eristub Euroopa Liidu liikmete hulgast riigina, kus hoolimata halbadest tervisenäitajatest ei ole rahva tervis valitsuse rahastamispoliitikas prioriteet,» kirjutab arste esindav liit..

Arstkond on seisukohal, et kõikidel inimestel, sõltumata elukohast või sissetulekust, peab olema vajaduse korral võimalik pääseda pere- ja eriarsti juurde, saada taastus- ja hooldusravi, hambaravi ning osta vajalikke ravimeid.

Kõige põletavamaks probleemiks peavad tohtrid hetkel ravijärjekordade liigset pikkust. Nad kutsuvad üles lõpetama haigekassa 6-protsendiline hinnakärbe juba 1. oktoobrist käesoleval aastal ja vähendama ravijärjekordade lubatud maksimumpikkusi.

Kärpe tõttu on haiglad olnud sunnitud piirama töökoormust ja töötama äärmise kokkuhoiu tingimustes. Samamoodi jätkates hakkab paratamatult halvenema arstiabi kvaliteet. Raskendatud on ka töökohtade loomine residentuuri lõpetanud noortele eriarstidele, see aga suurendab kõrgeltharitud spetsialistide väljarännet teistesse riikidesse.

Hinnakoefitsiendi kaotamine võimaldaks haiglatel oma ressursse efektiivsemalt kasutada ja ravijärjekordi lühendada. Arvutused näitavad, et see on rahaliselt võimalik, kasutades haigekassa jaotamata tulemit seadusega lubatud piires.

Maailma terviseorganisatsiooni, sotsiaalministeeriumi ja haigekassa eksperdid jõudsid eelmisel aastal järeldusele, et praegune, ainult ravikindlustusmaksul põhinev süsteem ei ole jätkusuutlik ja tervishoiu tulubaasi peab laiendama, suurendades eelkõige eraldisi riigieelarvest. Selleks vajalikud poliitilised otsused tuleb arstide liidu soovi kohaselt teha võimalikult kiiresti, kuna prognoosid näitavad, et praegune valitsuse tegevusetus läheb kalliks maksma.

Arstide liit tegi ettepaneku alustada diskussiooni, kus osaleksid kõikide parlamendierakondade, patsientide ja arstiabi osutajate esindajad, et leida parimad lahendused tervishoiu töökindlaks rahastamiseks.