Kaalulangus viitab tõsisele tõvele

Väike õhtune palavik võib viidata tiisikusele. Foto: SCANPIX

Kaalulangus ja öine higistamine võivad viidata tuberkuloosile, kuid sageli ei oska seda kahtlustada ei arstid ega patsiendid.

Tuberkuloosi avastada on tegelikult üsna keeruline. Põhjus on selles, et sageli kulgeb haigus esialgu üldse ilma sümptomiteta. «Tihti ei saa arst isegi kopsu kuulates aru, et tegemist on tuberkuloosiga, seetõttu tuleb kahtluse korral alati teha kopsupilt,» rääkis Qvalitas Arstikeskuse peaarst dr Toomas Põld.

Tuberkuloosihaiged kaebavad sageli öise higistamise või õhtuste väikeste palavikkude üle. Samuti võib tuberkuloosiga kaasneda söögiisu kadumine, iiveldus, kaalulangus, nõrkus ja üldine halb enesetunne. «Nendele sümptomitele tuleks tõsist tähelepanu pöörata,» rõhutas arst.

Tuberkuloos on nakkushaigus, mida tuntakse ka tiisikuse nime all ja sellesse haigusesse on inimesed haigestunud juba sajandeid. Haigust põhjustab tuberkuloosibakter nimega Mycobacterium tuberculosis.

Tuberkuloos võib kahjustada inimese kõiki elundeid, kuid kõige sagedamini saavad kahjustada kopsud. Kopsutuberkuloosi põdemisel kahjustub bakterite paljunemise ja elutegevuse tagajärjel kopsukude ning seetõttu tekivad haigussümptomid. Teistest elunditest kahjustuvad tuberkuloosi korral sagedamini luud, liigesed ja neerud. Sellist tuberkuloosi nimetatakse kopsuväliseks tuberkuloosiks.

Maailma tervishoiuorganisatsiooni andmetel on tuberkuloos nakkushaiguste hulgas maailmas jätkuvalt esikohal – haigusesse sureb igal aastal 1,7 miljonit inimest. Euroopas registreeriti 2013. aastal 65 000 tuberkuloosi haigusjuhtu, vahendab tervise arengu instituut.

2012. aastal vähenes uute aktiivse tuberkuloosi juhtude arv 11 protsenti. Registreeriti 234 uut aktiivse tuberkuloosi juhtu, millest 166 meestel ja 68 naistel. Suurimasse riskirühma kuuluvad 45– kuni 64-aastased mehed. Hoolimata haigestumuse vähenemisest oli 2012. aastal uute nakkusjuhtude arv 100 000 elaniku kohta EL-i keskmisest märksa suurem – Eestis 17,7, Euroopa-Liidus 11,5 juhtu. 2013. aastal oli esmahaigestumus vähenenud 17,1-ni 100 000 inimese kohta.

Eesti tuberkuloosiregistri juhataja Piret Viiklepa sõnul on registreeritud tuberkuloosijuhtude arv Eestis olnud alates 2000. aastast languses ning vähenenud 812 juhult 246 juhuni eelmisel aastal. «Kuid tuberkuloosihaigete arv 100 000 inimese kohta on meil siiski üle kahe korra kõrgem kui Põhjamaades,» lausus Viiklepp.

Samas lisas Viiklepp, et Eesti tuberkuloosiepideemia omapäraks on üks kõrgemaid ravimresistentsete tuberkuloosijuhtude (M/XDR-TB) osakaale Euroopa Liidus ning Eesti on kuulutatud ravimresistentse tuberkuloosi ohumaaks. «Igal viiendal ja üle poolte varem ravi saanud tuberkuloosihaigetest on ravimresistentsed tuberkuloosivormid,» märkis ta. Eestis on ka suur kaksikdiagnoosiga ehk HIV-positiivsete tuberkuloosihaigete osakaal – aastatel 2007–2014 vastavalt 9 kuni 15,6 protsenti tuberkuloosihaigetest.

Viiklepa sõnul tuleb Eesti tuberkuloosivabaks muutmisel jätkata seniste tegevustega, kuid senisest tõhusamalt tuleks lisaks patsientide terviseprobleemile lahendama hakata ka sotsiaalseid probleeme ning võimalusel pakkuma abi erinevate murede lahendamisel ühes kohas.

«Lisaks on meie järgmiste aastate eesmärgiks tuberkuloosi võimalikult vara avastatud juhtude osakaalu tõstmine ning tuberkuloosihaige kontaktsete väljaselgitamise ja tervisekontrolli kutsumise korra loomine,» lisas Viiklepp. Tema sõnul võib üks nakkuslik kopsutuberkuloosihaige võib aastas nakatada 10-15 inimest ja eelkõige on ohustatud haige perekond, töökaaslased, tutvusringkond.

Maailma Terviseorganisatsiooni prognoosi kohaselt langeb tuberkuloosi haigestumine praegu kaks protsenti aastas, kuid olemasolevaid teenuseid optimeerides oleks võimalik saavutada 10 protsenti langust aastas.