/nginx/o/2015/03/24/3899083t1h3c25.jpg)
Vastuseks Arstide liidu kahtlustele kinnitab terviseamet, et Eestisse on lubatud ja lubatakse ka edaspidi ainult selliseid arste, kelle kvalifikatsioon on vähemalt samaväärne või parem sellest, mille arstiks õppija omandab Tartu Ülikoolis.
Terviseamet lükkas ümber arstide liidu kahtluse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõiki välisarste, sõltumata sellest, kas haridus on omandatud ELi liikmesriigis või väljaspool seda, koheldakse Eestis ühesuguselt ja samaväärselt Eestis hariduse omandanutega,» ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri. Tema sõnul on nõuded kvalifikatsioonile kõikide arstide jaoks ühesugused ning ainult nii saab tagada tervishoiuteenuste ühtlase kvaliteedi patsientidele.
«Kui arstiõppes on erinevusi, tuleb ka edaspidi sooritada sobivustest nende õppeainete ulatuses, milles on erinevus,» ütles Saluri, kelle sõnul ei ole samas terviseametil sisulist ega õiguslikku põhjust nõuda näiteks geneetika õppeaine puudumisel õppekavas eksamit ka anatoomias või kirurgias.
Euroopa Liidu (ELi) õigus, direktiiv 2005/36/EÜ, annab igale liikmesriigile võimaluse kehtestada omad siseriiklikud nõuded ELi välistes riikides kvalifikatsiooni omandanud arstidele, kuid ei keela täpselt samaväärsete nõuete kohaldamist ka kolmandate riikide kutsekvalifikatsioonide puhul. Eelnimetatud direktiiv kohustab kõiki liikmesriike ELi päritolu kutsekvalifikatsiooni puhul arvesse võtma tegelikku töökogemust. «Samas ei ole aga mitte ühtegi ratsionaalset argumenti, miks hariduse erinevuse korral näiteks Poola arsti puhul loetakse töökogemus erinevat õpet kompenseerivaks, Ukraina või Kanada arsti puhul mitte,» selgitas avalike suhete juht.
Terviseameti sõnul on arsti kvalifikatsioon pidevalt arenev ja see areng saavutatakse pärast ülikooli lõpetamist just tööalase tegevusega ja selliselt tagatakse kvalifikatsioonide võrdsus vanemate, varem ülikooli lõpetanud kolleegide ja äsja koolipingist tulnute vahel.
«Sama muutumatu on suhtumine keeleoskusesse – Eestis tööleasumisel on keelenõuded ühesugused, sõltumata sellest, kas arst on oma kvalifikatsiooni omandanud Saksamaal või Venemaal,» tõi ta näiteks.
Terviseameti sõnul ei ole arsti kvalifikatsiooni kontrollimise käigus olnud kunagi õigust nõuda keeleoskust, sobivustesti sooritamise keelt ei olnud seni üleüldse sätestatud. Praktikas on seda tehtud erinevates keeltes. Edaspidi on selleks aga eesti keel, kuid terviseamet võib anda loa ka muus keeles sobivustesti sooritamiseks.
Tervishoius on tõenduspõhisus üks kõige olulisemaid printsiipe ja sellel põhineb ka patsientide usaldus tervishoiusüsteemi vastu. Tervishoid on meie kõigi ühine vara ja väärtus ning argumenteeritud väitlus kõikide huvigruppide osalusel on teretulnud. Kuid emotsioonide õhutamine meedias ei ole terviseameti arvates parim osa sellisest diskussioonist, leidis terviseamet.
Kolmandatest riikides, need on riigid, mis ei ole ELi, EMPi koosseisus ega Šveitsi Konföderatsioonis, kvalifikatsiooni omandanud arste on terviseametis 23.03.2015 seisuga registreeritud 135. Neist 77-l on praegusel hetkel ka töökoht Eestis. Üldse on Eestis registreeritud 6294 arsti, kellest töökoht on 4582 arstil.
Sotsiaalministeeriumi juures asuvale tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjonile on 2014 aasta 1. juuli seisuga esitatud läbi aegade kokku 1053 kaebust, millest 191 juhul oli tegemist arstliku veaga. Mitte ühtegi patsientide poolset kaebust ei ole registreeritud nn idasuuna arstide tegevuse kohta, samuti ei ole komisjon tuvastanud nn ida suunalt tulnud arstide arstlikke vigu muudes menetlustes.
Arstide liit saatis eile teate, et ei soosi tervise- ja tööminister Urmas Kruuse algatatud määruse muudatusi, millega tehakse oluliselt lihtsamaks välisarstide Eestis tööle lubamise tingimused. Loe pikemalt siit.