Kust saada teada, millal oled vaktsineeritud?

Vaktsineerimine. Foto: SCANPIX

Mitte kõik kesk- ja vanemaealised inimesed ei tea oma vaktsineerimise andmeid, sest riigi iseseisvumise järel tehtud muudatuste tõttu ei pruukinud need jaoskonnaarstidelt perearstideni jõuda.

Toimetuse poole pöördunud lugeja uuris, kuidas ja kust ta saada teada, mille vastu on teda vaktsineeritud. «Olen 45-aastane ja mu viimased vaktsineerimised jäävad koolipõlve, aga ma ei tea, kas ja mille vastu ma vaktsineeritud olen,» rääkis lugeja, kes ei tea, mille vastu sel ajal vaktsineeriti. Enda sõnul pole tal näiteks õlal rõugearmi, mis on paljudel ta eakaaslastel.

«Vaktsineerimiskaarti mul ka pole, kuidas ma saan teada, mille vastu ma vaktsineeritud olen, näiteks kui tahaksin täiskasvanuna kordusvaktsiini teha,» uuris lugeja.

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsari sõnul puuduvad terviseametil konkreetsete isikute vaktsineerimise andmed, need on perearsti käes. «Kesk- ja vanemaealiste inimeste omaaegse vaktsineerimise andmed olid enne Eesti iseseisvumist jaoskonnaarstide käes. Kuivõrd korralikult need perearsti süsteemi loomisel perearstidele üle anti, see sõltus nende omavahelisest suhtlemisest,» selgitas Kutsar.

Vastavalt vanusele peaks lugeja olema vaktsineeritud järgmiste nakkushaiguste vastu:

•               tuberkuloos
•               läkaköha
•               poliomüeliit
•               difteeria, teetanus
•               leetrid ja mumps

Kutsari sõnul kehtib rahvusvaheliselt maailma terviseorganisatsiooni soovitus, et juhul kui inimese (näiteks täiskasvanu, reisija) vaktsineerimise kohta teatud vaktsiin-välditava nakkushaiguse vastu puuduvad dokumentaalselt kinnitatud andmed, peaks inimene end uuesti vaktsineerima. Tema sõnul selline uuesti vaktsineerimine organismile kahjulik ei ole.

Juhul, kui 45-aastane lugeja ei ole viimase kümne aasta jooksul vaktsineerimisi saanud, soovitab epidemioloogianõunik võimalusel teha:

•               difteeria-teetanuse-läkaköha (dTpa) vaktsiini ühe doosi ja edaspidiseks difteeria-teetanuse vaktsiini (dT) ühe doosi iga kümne aasta tagant.
•               leetrite-mumpsi-punetiste (MMR) vaktsiini kaks doosi miinimumintervalliga neli nädalat.
•               poliomüeliidi (IPV) vaktsiini ühe doosi
•               B-viirushepatiidivaktsiini kolm doosi (esimese ja teise doosi vahel on vähemalt üks kuu; teise ja kolmanda doosi vahel on vähemalt viis kuud)