/nginx/o/2015/03/24/3899389t1hc223.jpg)
Hinnanguliselt nakatavad gruppi A kuuluvad streptokokid maailmas aastas 600 miljonit inimest ja geenianalüüsi kohaselt muutus epideemia taga olev bakter mõne mutatsiooni toel ohtlikuks alles 1980. aastatel.
Lihasööjabakter muutus ohtlikuks alles hiljuti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal avaldatud uurimusest selgus, et suhteliselt ohutule bakterile andis võime nakatada sadu miljoneid inimesi laias laastus neli genotüübis toimunud muutust, kirjutab ERR teadusportaal Novaator.
Uurimuse kaasautor ja Turu ülikooli bakterioloogiaprofessor Jaana Vuopio sõnul bakterite virulentsus kasvab aja jooksul ja nad suudavad põhjustada tõsisemaid haigusi, inimesed muutuvad muutuste toel haavatavamaks, kuna nende immuunsüsteem pole kohastunud uute tüvedega võitlema.
Geenimutatsioon võimaldas bakteritüvel sünteesida organismi immuunvastust tõhusamalt kaosesse paiskavat valku – superantigeeni, mille tulemusel ei reageeri adaptiivne immuunsüsteem enam kindlatele antikehadele.
Paratamatult muutis see bakteriaalse nakkuse kulgu agressiivsemaks ja kasvatas nakatunute suremust.