Võõrsilt tulnud arstide kvalifikatsiooni hindamine ei ole piisav

Sotsiaalministri kinnitusel töötavad Eestis väga hea erialase väljaõppega erialaarstid, hoolimata sellest, kas nad on saanud oma väljaõppe Eestis või välisriikides. Foto: SCANPIX

Hiljutine sotsiaalministeeriumi auditi toob välja, et kolmandates riikides eriala omandanud ja Eestisse tööle asunud arstide kvalifikatisooni hindamine tekitab tänasel hetkel mitmeti mõistetavust ning ei ole piisav.

«Eestis on vastavalt ülikooliseadusele ja rakenduskõrghariduseadusele meie õppesüsteem väga selgelt läbi vaieldud, aga see ei pruugi alati olla üks üheses vastavuses kolmanda riigi omaga,» põhjendas tervise- ja tööminister Urmas Kruuse vajadust välisarstide kutsekvalifikatsiooni hindamise auditi järele.

Auditi eesmärgiks oli selgitada välja, kas välisriikides – sealhulgas kolmandates riikides – eriala omadanud arstide Eestisse tööle lubamisel on terviseamet järginud õigusaktides kehtestatud nõudeid ning hinnata, kas seda tegevust reguleeriv seadusandlus on piisav ja asjakohane.

Mitmete asjade hindamine tekitab küsimusi

Audit tõi välja kolm peamist järeldust. Kruuse sõnul kõige olulisemaks võib pidada järeldusi õigusraamistiku asjakohasuse ja piisavuse osas, kus toodi välja, et välisarstide kvalifikatsiooni vastavuse hindamise regulatsioon ei ole ei piisav ega üheselt mõistetav.

See aga seab terviseameti olukorda, kus asutusel ei ole võimalik talle pandud ülesandeid korrektselt täita, mistõttu töötab Eestis välisarste, kes ei ole seadusega ette nähtud sobivustesti läbinud olenemata sellest, et nende registreerimisele eelnev haridus ei olnud Eesti residentuurile vastav.

Auditist selgus, et kõige enam esines kolmandates riikides eriala omandanud eriarstide kvalifikatsioonis mittevastavust just eriarstiõppe nõutava kestuse osas – sageli puudub neil Eesti residentuuri õppe kestusele vastava pikkusega eriarstiõpe, kuna selle ülesehitus erineb riigiti.

«Kui meie residentuuri aeg on kolm kuni viis aastat ja osades Ida-Euroopa riikides on residentuur ainult üks aasta õppeprotsessist, siis kas ja kuidas me peaksime käsitlema sellesama arsti praktilist töökogemust,» tõi Kruuse välja mõningaid erisusi, kus tänane regulatsioon tekitab mitmetimõistetavusi või ei ole seda üldse võimalik järgida.

Sobivustesti on Eestis sooritanud vähesed kolmandas riigis kvalifikatsiooni omandanud eriarstid. Auditi käigus testitud 60st välisarstist suunas terviseamet sobivustestile või kohanemisajale 13 ehk 22 protsenti kolmandas riigis väljaõppe saanud arsti. Neist üheksa arsti läbisid kohanemisaja ning kaks sooritasid sobivustesti. Ülejäänud kaks loobusid erialaarsti sobivustesti tegemisest ning kanti registrisse üldarstidena.

Auditi läbiviijad avaldasid arvamust, et osa välisarste võis valida sobivustesti asemel kohanemisaja eelkõige seetõttu, et sobivustesti eksamit on seni olnud võimalik sooritada üksnes eesti keeles ning tõenäoliselt ei valda enamus välisriigist Eestisse alles tulla soovivad arstid eesti keelt veel sellisel tasemel, et selles oma eriala puudutav sobivustest läbida.

Protseduurilised puudujäägid

Teised kaks auditi järeldust puudutasid välisarstide kvalifikatsiooni hindamise protseduurilisi aspekte. Üks neist tõi välja, et registreerimismenetlust ja arstide registrisse kandmist puudutav otsustusprotsess ei ole olnud terviseametis piisavalt dokumenteeritud. Siinjuures toodi välja ka näiteks registreerimisotsuste ebapiisav dokumenteerimine.

Teine järeldus juhtis tähelepanu sellele, et terviseameti tegevus välisriikides eriala omandanud arstide registreerimisel ei olnud alati kooskõlas kehtiva õigusega. Siinjuures toodi välja, et registriandmete kättesaadavust saaks parandada ning nende usaldusväärsusele tuleb senisest enam tähelepanu pöörata.

Auditi läbiviimisel kasutati 2003.-2014. aastatel Eesti tervishoiutöötajate registrisse kantud arstide andmeid, kes olid oma kvalifikatsiooni omandanud väljaspool Eestit. Auditi läbiviimise hetkel oli selliseid arste 154 ning neist 60 registreerimist testiti auditi käigus.

Auditi valimi moodustasid Eesti tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud arstid ja eriarstid, kes olid oma kutsekvalifikatsiooni omandanud välisriikides, see tähendab väljaspool Euroopa Liitu, Euroopa Majanduspiirkonda ja Šveitsi konföderatsiooni.

Välisarstide osas kaebusi olnud ei ole

Sotsiaalministeeriumi juures asuvale tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjonile oli 2014. aasta 1. juuli seisuga esitatud läbi aegade kokku 1053 kaebust, millest 191 juhul oli tegemist arstliku veaga.

Samas ei ole mitte ühtegi patsientidepoolset kaebust registreeritud kolmandatest riikidest tulnud arstide tegevuse kohta, nagu ei ole komisjon tuvastanud arstlikke vigu ka muudes menetlustes.

Välisarstide kvalifikatsiooni hindamise teema on viimasel ajal palju avalikkuse tähelepanu saanud, kuna sotsiaalministeeriumis on välja töötamisel kahe määruse muudatused, mille eesmärgiks on muuta välisarstide kvalifikatsiooni hindamine Eestis selgemaks.

Selle osas on rahulolematust üles näidanud näiteks Eesti arstide liit ning siinne patsientide nõukoda, kelle sõnul annab see välisarstidele lihtsustatud korras võimaluse Eestis tööle asuda ning sellega väheneksid kvalifitseeritud Eesti arstide töövõimalused. Nende hinnangul ei ole kindel ka kolmandate riikide arstide kvalifikatsioon selles osas, mis puudutab nende väljaõpet ning sobivust Eesti kultuurikeskkonda.

«Pole mingit alust kahelda, et Eestis töötamiseks loa saanud arstid on pädevad ning pakuvad oma patsientidele parimat võimalikku abi,» on aga selles osas tervise- ja tööministri seisukoht.