/nginx/o/2015/03/24/3899979t1hab3b.png)
Jõhvis koolidirektori ametit pidav Tarmo Valgepea ja Saaremaal elav Juta Rettau on kaks vaprat ellujääjat, kes suutsid tänu arstide kiirele tegutsemisele tapva lihasööjabakteri seljatada.
TV3 video: kaks vaprat ellujääjat jagavad oma kogemusi tapva lihasööjabakteriga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Raske haigus, väga raske haigus,» ütles Saaremaal elav Juta Rettau, üks väheseid, kes on Eestis tapva lihasööjabakteri käest eluga pääsenud.
Rettaul läks isegi hästi, sest temal saadi paremal käel levinud nakkuse levikule piir pindmiste operatsioonide ja sisselõigetega ning amputatsiooni polnud vaja. Talumatut valu, mis diagnoosile eelnes, mäletab ta siiani.
«Mitu ööd olin kodus, tekk ja padi kaenlas. Käisin ühest kohast teise, magada ei saanud, und ei tulnud, nii hirmus valu sees, terves organismis kihas,» rääkis Rettau.
Juta haigestus 2000. aastal. Just 1990ndate lõpus oli Saaremaal järjest mitu haigusjuhtu, mis valdavalt surmaga lõppesid.
Jõhvi Riigigümnaasiumi direktor Tarmo Valgepea teab samuti, kui raske see haigus on. Teda ründas bakter neelus. «Inimesele tähendab see suurt kannatust ja uuesti elluärkamist,» ütles ta.
Valgepea sõnul tuli haigus väga äkki. Ta oli 20 päeva narkoosis ja talle tehti kuus operatsiooni. «Kui ärkasin, siis sain tunda, milleks olid võimelised Eesti arstid, kes minuga tegelesid,» ütles Valgepea.
Ta rõhutas, et nii raske haigusega võideldes on lisaks arstide abile hindamatu väärtusega ka lähedaste tugi.
Vaata lähemalt videost.