Lauri Beekmann: passiivne joomine ohustab kõige enam lapsi

FOTO: Scanpix

Passiivse joomise kahjudest teavitava kampaania algatanud karskusliidu esimehe Lauri Beekmanni sõnul ei saa keskenduda vaid alkoholi tarvitajale ja joomise mõjule tema tervisele, sest alkoholitarvitaja probleem võib mõjutada paljusid teda ümbritsevaid inimesi. Kõige abitumad on seejuures tavaliselt lapsed.

Sarnaselt passiivse suitsetamisega viitab passiivne joomine Beekmanni sõnul kahjule, mida põhjustatakse teistele alkoholi joomisel. Nende kahjude hulka kuuluvad sündimata lastele tekitatud vigastused, vanemate joomise mõju lastele, roolijoodikute põhjustatud õnnetused, koduvägivald ja alkoholiga seotud seksuaalvägivald, kuid ka rahu rikkumine, vandalism ja kaaskodanike häirimine.

«Alkoholiprobleem ei ole näiteks ainult regulaarselt alkoholiga liialdaval pereisal, see probleem on selles pildis ka abikaasal ja lastel. Inimene ei joo alkoholi praktiliselt kunagi üksinda. Keegi saab alati mingil moel mõjutatud. Ja see on äärmiselt oluline argument sellesse probleemi sekkumiseks. Nii seaduseandjate kui terve ühiskonna jaoks,» märkis Beekmann.

Ta tõdes, et kui suitsetamise puhul on teiste inimeste füüsiline kokkupuude tubakasuitsuga suitsetaja kõrval selge, siis alkoholi puhul on sama otsene mõju vaid rasedusaegsel alkoholitarbimisel.

«Aga võtame näiteks kinnise lennuki ja üks sellest seltskonnast on purjus – häälekas, tikub stjuardessidele ligi jne. Ma arvan, et sellisel juhul muutub passiivse joomise mõiste samamoodi arusaadavaks. Või pere kontekstis samamoodi. See tähendab, et inimene on ennast joonud olukorda, kus ta tekitab selgelt teistele ebamugavust või lausa füüsilist ebaturvalisust või kahju,» selgitas ta.

Beekmann lisas, et mõnes mõttes on passiivse joomise mõju isegi tugevam kui passiivsel suitsetamisel. «Selle pärast, et passiivse suitsetamise tõeline kahju tuleb pikaajalise mõju läbi, aga passiivse joomise tõttu võib surma saada roolijoodiku mõjul juba ühest kokkupuutest.»

Kõige abitumad on lapsed

Küsimusele, millised passiivse joomisega seotud kahjud on Eestis kõige suuremaks probleemiks, vastas karskusliidu esimees, et pingerea võiks ju koostada selle põhjal, mis tekitab ühiskonnas kõige rohkem kahju, kuid kõige olulisem on ehk rääkida kõige abitumast, kõige kaitsetumast sihtrühmast ja need on lapsed ja ka naised.

«Lapsed ei julge sellest rääkida, kuigi kodu ei ole turvaline, aga nad kardavad sellest ilma jääda,» märkis Beekmann.

Eriti suureks ja Eesti ühiskonnas seni praktiliselt käsitlemata probleemiks peab ta aga  alkoholitarbimist raseduse ajal.

«See on kahju, mida meil valdavalt ei diagnoosita. Me näeme üldise statistika põhjal, et meil on sajad ja tuhanded lapsed, kes on kahjustunud rasedusaegse alkoholitarbimise tõttu ja kui neil ei ole seda diagnoosi, siis neid nähakse kui probleemseid lapsi, aga mitte lapsi, kellel on probleem,» selgitas ta, lisades, et sageli võidakse neid näha ka kui lihtsalt halvasti käituvaid lapsi.

Muutus võtab aega

Kui suitsetamise puhul räägitakse juba sellest, kuidas ühiskonnas on toimunud muutused ja see ei ole enam «in», suitsetaja ei ole enam lahe, vaid pigem vaadatakse suitsetamist sageli taunivalt, siis alkoholi puhul nõustus Beekmann, et muutus võib palju rohkem aega võtta.

«Vähemalt esimene samm võiks olla, et kui sa oled purjus, siis see on vastuvõetamatu. See (eesmärk – M. L.) võiks olla kättesaadav ja ma loodan ja mulle tundub, et mingi areng on siiski toimunud viimase kümne aastaga.» Samas märkis ta, et kui võrrelda nii Lõuna- kui ka Põhja-Euroopa riikidega, oleme me siiski veel väga erinevas olukorras – meie ühiskonnas on purjus inimene pigem midagi naljakat.

«Nii nagu keegi ka noorte käitumise kohta ütles, et meie ajal – ta viitas vist kuuekümnendatele – , ka joodi, aga järgmisel päeval häbeneti seda, kuid tänasel päeval pannakse eelmise päeva pildid Facebooki üles ja ollakse rõõmsad,» lisas Beekmann.

Karskusliidu esimees avaldas samas lootust, et passiivse joomise ja teistele joomise läbi tekitatava kahju kontseptsioon hakkab olukorda tasapisi paremaks muutma. Lisaks tuleb tema sõnul üha juurde teaduslikke uuringuid, mis kinnitavad alkoholi kahjulikkust. «Vähiinstituudid ütlevad selgelt, et ainukene viis alkoholiga seotud vähirisk nulli viia on alkoholist hoiduda. Kui muidu on täielikust hoidumisest rääkinud karskusliikumised, siis ka teadlased on nüüd öelnud, et täielik hoidumine on õige,» ütles ta.

Tänasel passiivse joomise teemalisel konverentsil esinenud dr. Inger Synnove Moan Norra alkoholi- ja narkouuringute instituudist tõi välja, et uuringute põhjal saab öelda, et kui üdline alkoholitarbimine ühiskonnas suureneb, siis kasvab nii töölt puudumiste kui ka purjus autojuhtimise esinemissagedus. Samuti tõi ta uuringute põhjal välja seose vanemate joomise ja laste enesetapukatsete vahel.

Beekmann märkis, et Eestis ei ole ta töölt puudumise seosest alkoholitarbimise kuulnud, kuid ta pakkus, et meil võivad inimesed kojujäämise asemel pigem pooleldi ebaadekvaatses olekus tööle tulla ja seeläbi veelgi suuremat kahju tekitada. «Kui suur osa tööõnnetustest on seotud alkoholiga?» tekkis tal küsimus. «Ma arvan, et meil ei ole paljude nende kahjude kohta päris piisavalt informatsiooni.

Joobes juhtimise kohta on Postimees varem kirjutanud, et 2013. aastal pandi reidide käigus puhuma umbes 496 000 juhti, kellest 5233 olid joobes. Kui panna iga päev kõik juhid puhuma, siis oleks maanteeameti arvutuste kohaselt 6600 juhti joobes.

Inimkannatanutega liiklusõnnetusi joobes mootorsõidukijuhi osalusel oli 2012. aastal 1383 ja 2013. aastal 1376. Hukkunutega liiklusõnnetusi joobes mootorsõidukijuhi osalusel toimus 2012. aastal 14, 2013. aastal 26.

Täna alanud Eesti karskusliidu passiivse joomise meediakampaania on Norway Grantsi ja sotsiaalministeeriumi rahastatud.

ALKOHOLI MÕJU PEREKONNALE

41 000 naist aastas sai vigastada vägivalla tõttu, neist 7000 sai raskeid ja eluohtlikke vigastusi. Pooled perevägivalla ja seksuaalvägivalla juhtumitest olid seotud alkoholi tarbimisega. (Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, 2005)

2009. aasta andmetel teab 52 protsenti eestimaalastest peresid, kus on alkoholi tõttu probleeme tekkinud. Joomise pärast muretsevad kõige rohkem alkoholitarvitajate lähedased. 30 protsenti meestest tunnistab, et pereliikmed on soovitanud neil vähem alkoholi tarbida. (EMOR RISC 2009 ja politseiamet).

Loe ka neid

Tagasi üles