Uuringust selgus, et üle poole Baltimaade elanikkonnast peab end ülekaaluliseks ning Eesti inimestest arvab sama 57 protsenti.
Rohkem kui pooled Eesti inimesed tunnistavad lodevust
Üleilmse uuringufirma Nielseni uuringust selgus, et võitlus ülekaalulisusega on tõsine probleem kogu maailmas, sealhulgas ka Baltikumis.
Ligikaudu pooled kõikidest vastajatest üle maailma peavad ennast ülekaalulisteks ja Baltikumis on need näitajad isegi kõrgemad. 57 protsenti eestlastest peavad end ülekaalulisteks ja koguni kümme protsenti neist on enda hinnangul väga ülekaalulised. Leedu elanikest peavad end ülekaalulisteks 56 protsenti vastajatest, kellest väga ülekaalulisi on 5 protsenti. Lätis on need näitajad vastavalt 58 protsenti ja 2 protsenti.
Ligi pooled eestlastest (47 protsenti) püüavad ühtlasi ka kaalu langetada, leedukate ja lätlaste seas on see näitaja vastavalt 10 ja 11 protsenti madalam. Kaalulangetamise meetodid on üle maailma küllaltki sarnased, peamiselt dieet ja trenn. 83 protsenti kaalu langetada soovivatest eestlastest planeerivad muuta oma toitumist, natuke üle poolte (54 protsenti) soovivad rohkem trenni teha, 6 protsenti kasutab arstide poolt väljakirjutatud ravimeid ja 3 protsenti tarbivad dieetpreparaate/kaalu langetavaid jooke vms.
Toitumisharjumuste koha pealt erinevad kaalulangetamise meetodid vähesel määral. Kui kõik Balti riikide elanikud peavad oluliseks süüa rohkem värskeid ja naturaalseid toite (70 protsenti eestlastest, 61 protsenti leedukatest ja 59 protsenti lätlastest), siis teisena peavad eestlased oluliseks magusaga piiri pidamist (62 protsenti), leedukad toiduportsjonite vähendamist (61 protsenti) ja lätlased väiksema rasvasisaldusega toiduainete tarbimist (59 protsenti).
Ligikaudu 80 protsenti Balti riikide elanikest nõustuvad, et nad «on need, mida söövad» ja üle 60 protsenti küsitletutest püüavad toitumise abil vähendada terviseriske ja meditsiinilisi probleeme, nagu ülekaalisus, diabeet, kõrge vererõhk ja kolesterooli tase. Võitlus ülekaalulisusega ja tarbijate soov tervislikumalt elada, võiks olla märguandeks ka tootjatele, kelle võimuses on tarbijate vajadustele ning soovidele vastu tulla.
«Inimesed tunnevad üha suuremat muret oma tervise ning kehakaalu pärast ja püüavad tervislikumalt toitudes parandada enda elukvaliteeti. Kohalikele toidutootjatele ja jaemüüjatele on see ühtlasi suurepärane võimalus pakkuda tarbijatele tooteid ja teenuseid, mida nad soovivad ning vajavad. Maitsvatel ja lihtsalt valmistatavatel toodetel, mis on ühtlasi tervislikud, on head väljavaated,» ütles Nielsen Eesti juht Margo Kurisoo.
Nielseni tervise ja heaolu uuring viidi läbi 30 000 veebiküsitlusele vastaja seas 60 riigis, et uurida, kuidas tarbijad suhtuvad oma kehasse ja milliseid samme võetakse ette tervislikuma eluviisi heaks.