/nginx/o/2011/06/13/626210t1hbd6a.jpg)
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler ütles haigekassa tellimusel valminud tervishoiusüsteemi analüüsi tulemusi kommenteerides, et olukorra parandamiseks on peamine jätkata juba kokku lepitud muudatustega esmatasandil ehk perearstiabis ning soodustada perearstide grupipraksiste tekkimist.
«Samuti on plaanis laiendada esmatasandil pakutavate teenuste loetelu ja pädevust ka krooniliste haigete ennetuse ja ravi koordineerimisel,» lisas ta.
Normet rääkis, et «Tervishoiu arengusuunad 2020» dokumenti on sisse kirjutatud sotsiaaltöötaja ja sotsiaalteenuste vajadus esmatasandi tervisekeskustes, mis ministeeriumi hinnangul soodustab koostööd sotsiaalvaldkonnaga juba esmatasandil. «Näeme siin suurt võimalust pakkuda patsiendile uutes esmatasandi tervisekeskustes mitmekesisemaid ja omavahel seostatud teenuseid lisaks perearstabile.»
Normeti sõnul ei ole ministeeriumil plaanis läbi viia põhimõttelisi muutusi tervishoiu ja sotsiaalteenuste rahastamises. Küll aga tahetakse rahastamist ja rahalisi motivaatoreid senisest enam tulemustega siduda.
«Samuti tuleb analüüsi soovitusi silmas pidades koostada juhendeid nii tervishoiutöötajatele kui patsientidele erinevate teenuste pakkumise süsteemis orienteerumiseks. Suur töö on ära teha ravijuhendite täitmise jälgimisel ning ravitulemuste mõõtmisel,» rääkis Normet.
Ta tõdes, et tervise infosüsteemi (TIS) näol on Eestis olemas kõik eeldused digitaalseks kiiremaks ja paremaks infovahetuseks eri arstiabi tasandite arstide vahel ja nüüd on vaja süsteemi edasi arendada nii, et olemasolevatest andmetest oleks kõige suurem kasu nii arstile ja patsiendile.
«Juba on välja töötatud digitaalne saatekiri ja e-konsultatsiooni võimalus, st perearst saab oma patsiente saata nn digitaalsele vastuvõtule eriarsti juurde, kus siis olemasolevate andmete põhjal eriarst otsustab, kas patsient vajab otsest eriarsti vastuvõttu ja kui kiire sellega on.
Digitaalse saatekirja ja e-konsultatsiooni edasine arendamine nii uute erialade kui ka uute tervishoiuasutuste lisamise näol on üks edasisi prioriteete ning aitab kindlasti kaasa ka koostöö paranemisele,» märkis Normet.
«Kui haigla on andmed ravijuhtumi kohta TISi saatnud –ja täna võib öelda, et enamikul juhtudel seda tehakse –, on need seal patsiendi elektroonses haigusloos ka olemas. Küsimus on, kas perearst teab neid sealt otsida oma nimistu patsiendi kohta, kui haiglasse saatjaks on olnud keegi teine. Kindlasti on vaja edasi arendada digitaalse teavituse süsteemi ning töötada välja optimaalsed lahendused perearstidele vastavasisulise teabe saatmiseks viisil, mis tagaks vajaliku tähelepanu igale juhtumile. Selle jaoks on koostamisel e-tervise edasiste arenduste strateegia, mis kindlasti arvestab ka antud uuringutes osutatud kitsaskohtadele.»
/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)