Ravimite kõrvaltoimetest antakse järjest rohkem teada
Lisatud graafikud.

Ravimite võimalikud kõrvaltoimed, mis kirjas ravimipakendis oleval infolehel.

FOTO: Toomas Huik / Postimees

Ravimite kõrvaltoimest teatamine on taas tõusmas nelja aasta tagusele tasemele – mullu saadeti ravimiametile 176 ravimi kõrvaltoimete teatist, mis on kõigest ühe võrra vähem kui 2010. aastal.

Graafik 1. Ravimite kõrvaltoimete teatiste arv 1993-2014

«2010. aasta kõrgem number on seotud gripivaktsiinide Pandemrix ja Celvapan kasutamisega pandeemilise gripi perioodil,» selgitas ravimiameti ohutusjärelvalve büroo juhataja Maia Uusküla, mis tekitas viis aastat tagasi seni rekordiliseks osutunud ravimite kõrvaltoimetest teatamise.

Siis kohustas terviseamet kõiki ravimeid kasutanud arste kõikidest võimalikest kõrvaltoimetest ravimiametile teada andma. Enamus teatatud kõrvaltoimetest ei olnud tõsised. Pärast puhangut langes teatiste arv tavapärasele tasemele, kuid siiski on kõrvaltoimetest teatamine alates 2011. aastast järjekindlalt tõusnud. Ameti sõnul ei kirjelda see kõrvaltoimete sagenemist, vaid nii patsiendid kui arstid panevad neid järjest enam tähele ja registreerivad hoolikamalt.

Mullu ravimiametile edastatud 176 kõrvaltoime teatisest 149 puhul oli hinnangu alusel seos ravimi ja kõrvalnähu vahel võimalik, vahendab amet. Kokku kirjeldati möödunud aastal 484 erinevat kõrvaltoimet. Valdavas osas – 148 ravimi puhul – olid teavitajaks meditsiinitöötajad ning üksnes 28 puhul patsiendid ise.

Kaks kolmandikku teatistest tõsiste kõrvaltoimete kohta

176-st ravimist, mille kõrvaltoimetest ravimiametile teatati, olid kahe kolmandiku puhul tegemist tõsiste kõrvaltoimetega. Neist 30 korral oli tegemist vaktsiinidega ning 146 korral oli tegemist muude ravimitega. Ravimite puhul oli ligi kolme neljandiku puhul tegemist tõsiste kõrvaltoimetega, vaktsiinide puhul oli igas neljandas teatises kirjeldatud tõsist kõrvaltoimet.

149-st kõrvaltoime teatisest, mille puhul oli ravimi ja kõrvalnähu vaheline seos võimalik, sisaldasid 88 teatist ehk 59,1 protsenti vähemalt ühte tõsist kõrvaltoimet – neist 81 teatist ravimitele ja 7 vaktsiinidele – ning 61 teatist ehk 40,9 protsenti vähemalt ühte mittetõsist kõrvaltoimet – neist 40 teatist ravimitele ja 21 vaktsiinidele.

Tõsisteks kõrvaltoimeteks liigitatakse selliseid reaktsioone nagu ravimitest põhjustatud surmajuhtumid, eluohtlikud reaktsioonid ravimite manustamisel, püsivaid tervisehäireid tekitanud reaktsioonid ja kõrvaltoimed, töövõimetust põhjustanud ravimite kõrvaltoimed, haiglaravi vajanud või seda pikendanud reaktsioonid ravimitele, haiguse kestust ja kulgu mõjutanud kõrvaltoimed, ravimite koostoimetest tingitud reaktsioonid, ravimitest põhjustatud väärarengud, ravimsõltuvuse teke või muud tõsised või meditsiiniliselt olulised reaktsioonid ravimitele.

Seitsmel korral surmaga lõppenud reaktsioonid

Surmaga lõppenud reaktsioonidest, mille puhul seost ravimi ja reaktsiooni vahel ei saa ravimiamet välistada, teatati möödunud aastal seitsmel korral. Neist viis teatist edastati ravimiametile müügiloa hoidjate vahendusel ja kaks arstidelt.

Sealjuures oli kaks teatist seotud dabigatraaneteksilaadiga, mida kasutatakse kodade virvendusarütmia ravis. Ülejäänud viis ravimit olid süvaveeni tromboosi ravis kasutatud rivaroksabaan, ruksolitiniibi kasutamine primaarse müelofibroosi ravis, kroonilise lümfoidse leukeemia ravis kasutatud rituksimab ning jopamidooli ja agomelatiini manustamine erinevatel juhtudel.

Ravimiameti sõnul oli enamusel surmaga lõppenud juhtudest oli tegemist raskes üldseisundis või tüsistunud raskete kaasuvate haigustega patsientidega, kellel kasutati raviks mitmeid tugevatoimelisi ravimeid. Mõnel juhul oli tegemist tõsiste teadaolevate kõrvaltoimetega. «Nende juhtude põhjal ei saa ravimeid omavahel võrrelda ega põhjapanevaid järeldusi teha,» sõnas Uusküla.

Patsiendid järjest aktiivsemad

Kuigi patsientide poolt kõrvaltoimetest teatamine on veel üpris tagasihoidlikus suurusjärgus võrreldes meditsiinitöötajatega, on siiski see viimasel paaril aastal päris korraliku tõusu läbi teinud.

Kui veel kuni 2011. aastani tuli kuni 5 ravimi kõrvaltoimetest teatamist patsientide poolt, siis 2012. aastal teatasid patsiendid ravimiametile 12 ravimi ning 2013. aastal 29 ravimi kõrvaltoimetest.

«Patsientide teatiste arv on tõusnud, sest alates 2012. aastast on seaduses kirjas, et ravimiametil on kohustus võtta vastu ja patsientidel on õigus teatada ravimi kõrvaltoimetest, kusjuures apteekrid peavad patsienti aitama,» kommenteeris ka Uusküla viimase paari aasta numbreid.

Tervishoiutöötajatest andsid ravimite kõrvaltoimetest ravimiametile teada kõige enam eri- ja üldarstid, järgnesid perearstid ning mõnel korral tegid seda ka õed.

Kõigepealt perearstiga rääkida

Seniteadmata kõrvaltoimete õigeaegseks avastamiseks tuleks rahvusvahelise kogemuse põhjal saada iga-aastaselt vähemalt 200 kõrvaltoime teatist miljoni elaniku kohta, neist 30 protsenti või enam peaksid olema võimaliku tõsise kõrvaltoime kohta ning enam kui 10 protsenti arstidest peaks teatama vähemalt ühest kõrvaltoimest.

Kõige lihtsam on kõrvaltoimest teatada ravimiameti veebilehe kaudu elektroonilise teatisena, kus on eraldi vormid ja juhendid nii patsiendile kui arstile. Kui aga inimesel tekib kahtlus ravimi kõrvaltoimete osas, siis soovitab ravimiamet esimese asjana ikkagi pöörduda oma perearsti poole.

«Kui ravimi kasutamisel tekib ükskõik milline ebasoovitav reaktsioon, mis ei ole normaalne või häirib, siis tuleb sellest rääkida arstile, kes otsustab, kas jätkata ravi, muuta ravi, katkestada ravi ja kas reaktsioon vajab ravi,» märkis ravimiameti ohutusjärelvalve büroo juhataja.

Graafik 2. Ravimirühmad, kus 2014. aastal teatati enim kõrvaltoimetest

Tagasi üles