Logopeed: haigekassa uuendus jätab patsiendi abist ilma

Foto: SCANPIX

Eesti Logopeedide Ühingu vanem Aaro Nursi leiab, et perearsti teraapiafondi kaudu logopeedi teenusele suunamine ei lahenda tervisemuresid, vaid piirab abivõimalusi.

Nursi rääkis meditsiiniuudiste portaalile Med24.ee antud intervjuus, et kui haigekassa juht Tanel Ross põhjendas teraapiafondi loomist, öeldes, et üldarstiabi arendamise eesmärk on järjepidevalt tagada kiiremad lahendused kindlustatute tervisemuredele ning võimaldada perearstidel parandada oma töö kvaliteeti, siis logopeedid ei ole selle väitega nõus.

«Esiteks, perearsti teraapiafondi kaudu teenusele suunamine ja rahastamine ei lahenda tervisemuresid, vaid piirab abi võimalusi veelgi: kolm protsenti perearsti pearahast, mis on teraapiafondi suurus, on imeväike raha. Enamik abivajajaid jääb hoopis abita. Pealegi on see raha nii psühholoogilise kui logopeedilise abi rahastamiseks. Praeguse rahastamise puhul jätkub perearstil raha paari logopeedilise ja paari psühholoogilise teraapia jaoks kuus.

Logopeediline ravi on aga pikaajaline ja esimesed üks-kaks seanssi piirduvad sageli vaid logopeedilise probleemi kaardistamisega (patsiendi kõne ja/või neelamise hindamine). Edasi algaks järjepidev teraapia, milleks aga perearstil enam raha ei ole. Sisuliselt tähendab see seda, et perearst suunab patsiendi logopeedi vastuvõtule, kes talle kinnitab, et tõepoolest on vajalik alustada järjepideva teraapiaga – raha selleks aga enam ei ole. Siit peaks rahastus alles algama, mitte lõppema. Seega on see vastuolus Tanel Rossi väitega «tagada kiiremad lahendused kindlustatute tervisemuredele».

Teiseks ei saa me aru, kuidas teraapiafondi kasutamine haigekassa nägemuse kohaselt parandab perearsti töö kvaliteeti? Tema ju ei ravi patsienti logopeediliselt, vaid annab selleks ainult saatekirja. Perearsti mureks jääb vaid arve vormistamine, mis tekitab talle hoopis uue lisakohustuse, ja suunamiskirja kirjutamine. Suunamiskirja kirjutas ta ka siiani kehtinud korra kohaselt. Formaalne paberimajanduse ümberkorraldamine (raviarve vormistamise näol) ei paranda perearsti töö kvaliteeti.

Kolmandaks ei saa olla nõus haigekassa väitega, et logopeedilise ravi rahastamine perearstile eraldatud fondi kaudu annab perearstile rohkem võimalusi paremate ravitulemuste saavutamiseks. Kuna teraapiafondi raha on imeväike, siis see hoopis halvendab ravitulemuste saavutamist – palju patsiente jääb abita, sest rahalised vahendid logopeedilise teraapia rakendamiseks on olulisel määral väiksemad.

Lisaks peab perearst uue korra kohaselt sõlmima lepingud kindlate logopeedidega perearsti omal äranägemisel. See piirab patsiendi võimalust valida endale terapeuti, nagu siiani on saanud teha. Kui perearst suunab patsiendi eriarsti vastuvõtule oma saatekirjaga, siis ta ei piira seda eriarsti nimelise valikuga. See on patsiendi õiguste rikkumine ning ravivõimaluste avardamise asemel nende piiramine.»

Nursi tõi ka näite sellest, kuidas patsient uue korra tõttu kannatab. «50-aastane mees saab insuldi, kaasuvana esineb afaasia. Patsient suunatakse logopeedi juurde, kes viib läbi põhjaliku kõnehindamise, mis on teraapia alustamise eelduseks,  ja teeb teraapiat kolme raviseansi ulatuses, siis saab perearstil raha otsa, patsient jääb teraapiast ilma, tema kõne ei parane. Ta elukvaliteet halveneb, tekib depressioon, ta peab uuesti arsti juurde minema, ei saa naasta tööturule ning riik kaotab maksumaksja.»