Ametiühingud nõuavad esimeste haiguspäevade hüvitamise taastamist

FOTO: SCANPIX

Ametiühingud otsivad ühiskonna toetust, et nõuda töötajatele esimeste haiguspäevade hüvitamise taastamist.

 

Ametiühingud alustavad riigikogus ja ühiskonnas toetuse otsimist ideele taastada töötajate ajutise töövõimetuse hüvitis alates esimesest haigestumise päevast. Samuti peaks ametiühingute arvates hüvitise suurust olema proportsioonis töötaja sissetulekuga, mitte sõltuma sellest, kas eelmisel kalendriaastal oli töötaja haige või vanemapuhkusel.

Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson rõhutas, et kolme esimese haiguspäeva mittehüvitamine on hetkel kahjulik nii ühiskonnale, tööandjale kui ka haigestunule. «Haigena töölkäimine võib lõppeda püsiva tervisekahjustuse või krooniliseks süveneva haigusega. Haige võib olla nakkusohtlik kaaskodanikele ja töökollektiivis, see võib tekitada ettearvamatuid häireid konkreetse ettevõtte töös,» selgitas Peterson seaduse muutmise vajadust.

Vananeva elanikkonna olukorras vajab töötajate üldine tervislik seisund erilist tähelepanu ning selle varajast halvenemist tuleb igakülgsel ennetada.

Ametiühingud teevad ettepaneku muuta seadusi selliselt, et tööandja alustab haiguspäevade hüvitamist esimesest haiguspäevast 60 protsendi ulatuses ja haigekassa võtab kohustuse üle viiendal päeval 70 protsendi ulatuses. Hüvitise maksmisel tuleks võtta aluseks eelmisel aastal tervelt töötatud päevade eest saadud töötasu, noortel emadel summa, mis vastab viimati saadud vanemahüvitise suurusele.

Konkreetse eelnõu algatas Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, kuid selle vajalikkust on tänaseks rõhutanud ka raudteelased, kaubandustöötajad, energeetikud, transpordi ametiühing ja tervishoiutöötajate kutseliit. Ametiühingute keskliit jätkab toetajate ringi laiendamist tööandjate, mittetulundusühingute ja poliitiliste erakondadega.

Tagasi üles