/nginx/o/2015/04/06/3937413t1h01b4.jpg)
Kuigi mullusega võrreldes langes Eestis doonorite üldarv ligi kolme protsendi võrra, siis pikemat perioodi arvestades on aktiivsete veredoonorite arv oluliselt kasvanud, näitab Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistika.
Verd vajavate inimeste tulevik polegi nii nutune
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2014. aastal käis Eestis verd andmas 36 255 inimest, teatas TAI. Vereloovutuskordi oli eelmisel aastal kokku 60 890, seega loovutas üks doonor keskmiselt 1,7 korda verd. Võrreldes vereloovutuskordade arvu 2013. aasta näitajaga, oli tulemus vaid pisut väiksem (0,6 protsenti).
«Kui vaadata korduvdoonorite osatähtsust esmas- ja korduvveredoonoritest kokku, siis on see aastaga ühe protsendi võrra kasvanud,» tõi välja instituudi analüütik Ingrid Valdmaa. Ta lisas, et uute doonorite hulk küll ajapikku väheneb, aga korduvalt doonoriks olnud inimeste arv suureneb. Nii on näiteks viimase nelja aastaga esmasdoonoreid 20 protsendi võrra vähem, kuid korduvdoonoreid on ligi 7 protsenti rohkem.
Doonorite seas oli ka 518 afereesidoonorit. Valdmaa selgitas, et tavalisest täisvere loovutamisest erineb see selle poolest, et afereesidoonorilt eraldatakse protseduuril separaatori abil verest vaid vajalikku verekomponenti ning ülejäänud veri kantakse doonori vereringesse tagasi. Afereesidoonoriks sobivad korduvalt täisverd loovutanud ja hea terviseseisundi ning normis analüüsitulemustega inimesed. Afereesiprotseduure viidi mullu läbi kokku 2145 korral, mis keskmiselt teeb ühe afereesidoonori kohta 4,1 protseduuri aastas. Afereesiprotseduuride hulk on viimase nelja aastaga peaaegu kahekordistunud.
Täna avaldatud andmed sisaldavad esimest korda ka vereloovutuste ülevaadet doonori soo ja vanuserühma lõikes. See näitab, et veredoonorluses on võrdselt esindatud nii mehed kui naised. Samas kui täisverd andvate doonorite seas on pisut enam naisi (51,5 protsenti), siis afereesidoonoriteks on arvestades üldist sobivust ootuspäraselt valdavalt mehed (99,8 protsenti). «Kui võrrelda vereloovutusi doonori vanuse järgi, siis verekeskustes annetavad verd pigem nooremad ning verekeskuste väljasõitudel on vereloovutajad pigem vanemad inimesed,» lisas analüütik.
Samuti on esmakordselt avaldatud statistika doonoriks saada soovinud, kuid siiski mittesobinud inimeste kohta. Välja on toodud peamine põhjus, mille alusel on veredoonorlus kas ajutiselt või alaliselt keelatud. Iga kord kui inimene verd andma tuleb, hinnatakse tema doonoriks sobivust, et tagada nii doonori kui doonorivere saajate ohutus. Kokku registreeriti eelmisel aastal doonoriks mittesobivaid inimesi 7955 korral. Peamine põhjus veredoonorlusest kõrvale jäämisel oli inimese madal vere hemoglobiini tase – 43,5 protsenti kõigist doonorlusest kõrvale jäänutest.
Kogutud ja kontrollitud doonorverest valmistatud verekomponente kasutatakse rasketel operatsioonidel või sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ja mitmete teiste haiguste puhul. Mullu kasutati verekomponente haiglates üle Eesti kokku 19 454 patsiendi ravis. Seega saab välja tuua, et iga vereloovutus aitas päästa kolme inimese elu.