Äge lööve jääb tihti korduma

Vöötohatis Foto: Wikimedia

Tartu ülikooli kliinikumi nahaarsti Kristi Abrami sõnul on impetiigo pindmine bakteriaalne nahapõletik, mille tekitajaks on kas stafülokokk, streptokokk või segainfektsioon.

Viiendik inimesi kannab pidevalt stafülokokk-bakterit, meditsiinitöötajatel tuleb seda ette veel sagedamini. Strepto­kokki leidub pigem kurgulimas, mitte tervel nahal. Impetiigot soodustab teiste nahahaiguste põdemine nagu sügelised, täitõbi, ka ekseemid, eriti atoopiline dermatiit, kirjutab ta Meditsiiniuudistes.

Impetiigo võib tekkida ka mõne muu nahahaiguse foonil. Rohkem tuleb seda ette lastel, vahel ka täiskasvanutel. Koorikulise impetiigo korral tekivad punetaval alusel õhukese seina ja selge sisuga villid. Villide lõhkemisel tekivad leemendavad erosioonid, mis kattuvad kollakate koorikutega. Kolded levivad kiiresti ja võivad omavahel laatuda. Ravides paraneb haigus viie kuni seitsme päeva jooksul, muidu kestab nädalaid. Arme õnneks ei jää.

Villilist impetiigot põhjustab Staphylococcus aureus, mida esineb rohkem suvel. Haigestuvad nii lapsed kui ka täiskasvanud. Sagedamini esineb seda näol ja teistel avatud kehaosadel, aga ka igal pool mujal. Selle vormi korral tekivad suured pinges villid, mis püsivad paar päeva.

Nende sisu on alguses selge, hiljem sisu muutub häguseks. Suured pinges villid on soovitatav avada, kuid ettevaatlikult, et nakkus ei leviks arsti või patsiendi tervele nahaosale. Vähem ulatusliku impetiigo korral piisab lokaalsest ravist antibiootikumi sisaldava kreemiga (nt Fucidin, Altargo). Ulatusliku infektsiooni korral on soovitatav süsteemne antibiootikumiravi.

Immuunpuudulikkus soosib teket

Tihti satutakse perearstile ka vöötohatisega – seda põhjustab tuulerõuge viirus. Varicella zozter'i virus kuulub herpesviiruste perekonda ja omab nendega ühiseid jooni. Iseloomulik on, et kui inimene on kunagi nakatunud, siis viirus jääb organismi püsima elu lõpuni.

Esmase nakatumise korral haigestub inimene tuulerõugetesse. 95 protsenti inimestest põeb selle läbi esimese 15 eluaasta jooksul. Peiteaeg on kaks nädalat. Alguses on peavalu, palavik, oksendamine, nõrkus, perifeersete limaskestade suurenemine. Lööve tekib puhangutena, alguses punetav laik, selle pinnale tekib villike, hiljem erosioon ja koorikud. Haaratud võivad olla ka limaskestad.

Tuulerõugete vastu saab vaktsineerida. Pärast tuulerõugete põdemist jääb viirus organismi püsima ja teatud tingimustel aktiveerub ning tekib vöötohatis. Enamasti tekib vanemaealistel või nõrgenenud immuunsusega inimestel. Taustaks on näiteks immuunsupressiivne ravi, päikesepõletus, kiiritusravi, külmetus, trauma jne.

Nahavigastus avab ukse mikroobile

Roospõletiku tekitajaiks on A-grupi streptokokid. Haigus esineb sagedamini eakamatel. Mikroobid sisenevad organismi tavaliselt nahadefekti kaudu. Oluline sisenemisvärav on ka ravimata seenhaigus, kui varvaste vahel on lõhed. Algus on äge: palavik, vappekülm. Haaratud kehaosa nahk on pinges, esineb valu, punetav ala on terav, kiiresti laienev. Võib esineda (veri)ville, isegi nekroosi. Enamasti kaasneb lümfiteede põletik. Lokalisatsioonideks võib olla säär, labajalg, nägu.

Ravib voodirahu, soovitav on jäset natuke tõsta. Tähtis on kaasuvate haiguste ravi. Süsteemne ravi antibiootikumidega peab kestma vähemalt kümme päeva. Kahjuks kipub 29 protsenti juhtudest korduma. Põletiku käigus tekib lümfiteede kahjustus, mis loob soodsa pinnase retsidiivide tekkeks. See võib viia püsiva lümfostaasini.