Hoolimata kliiniliste psühholoogide ja logopeedide kriitikast, mille kohaselt jätab perearstidele loodud teraapiafond patsiendid vajalikust abist ilma, ütleb haigekassa tervishoiuspetsialist Kaija Lukka, et fond aitab parandada teenuste kättesaadavust.
«Palju segadust tekitab just see, et teraapia mahu plaanib ju kliiniline psühholoog või psühhoterapeut koos patsiendiga, hinnates patsiendi seisundit esimesel vastuvõtul ja uuringul. Ravi juhtima peaks aga perearst, kelle jaoks teraapia sisu ja maht ei ole enne teenusele suunamist üldse hoomatavad. Perearstil on vajalik võimalikult kiiresti teada planeeritavaid seansse ja nende läbiviimise ajavahemikku, et ta ei saadaks ravile uusi kliente, kellele raha ei pruugigi jätkuda. Kliinilise psühholoogi ravijärjekorrad on aga pikad ja vahepeal ei pruugi üldse perearst hoomata, kui palju tal raha kulub ja kas teisi kliente üldse saata saab. Kuna mahud on väga väikesed, siis katavad need ravivajaduse väga üksikutele patsientidele ja ka seda mitte täies ulatuses,» rääkis kliiniline psühholoog Katri-Evelin Kalaus.
Med24.ee küsimusele, kas teraapiafondiga seoses on haigekassal plaanis midagi muuta, vastas Kaija Lukka, et ressurss, mis planeeriti perearsti tasutavatele teraapiateenustele, tulenes haigekassa raviarvetel olevast informatsioonist perearstide senisest tavast patsientide suunamisel.
«Edaspidi on plaanis fondi mahtu suurendada vastavalt vajadusele, arvestades väljakujunevat tava, ning lisada fondi ka füsioteraapiateenus, mida senini on perearstidele rahastatud uuringufondist.
Sujuvama koostöö eesmärgil on Eesti Psühholoogide Liit juba koostanud perearstidele suunamise juhendmaterjali ning sama on lubanud teha ka Eesti Logopeedide Ühing. Füsioteraapiateenuste lisamisel teraapiafondi on kindlasti tarvis ka Eesti Füsioterapeutide Liidu suunamisejuhiseid,» lisas ta.
Logopeed Aaro Nursi kurtis aga lisaks sellele, et teraapiafond piirab patsiendi abi saamise võimalusi, et logopeed vajab pääsu digilukku, et tutvuda patsiendi haiguslooga, mis on tema jaoks oluline edasise teraapia plaanimiseks.
Lukka selgitas, et et kuna praegu kehtiv õigusruum ei võimalda mittetervishoiutöötajatele, sealhulgas logopeedile ligipääsu digilukku, siis eeldab ligipääsu võimaldamine muudatusi õigusaktides.
«Haigekassa on vastava ettepaneku edastanud sotsiaalministeeriumile ning kindlasti peame oluliseks, et logopeedidele ja ka teistele tervishoius osalevatele mittetervishoiutöötajatele (kliiniline psühholoog, füsioterapeut, tegevusterapeut) tekiks ligipääsu võimalus.
Jaanuaris toimus ka vastavasisuline arutelu sotsiaalministeeriumis, kus osapooled nõustusid, et ligipääsu tagamine on vajalik, kuid esmalt vajab kooskõlastamist, millised andmed peaksid olema digiloost eelnimetatud spetsialistidele kättesaadavad ning kuidas nemad saaksid teenuse osutamisel sinna kanda vajaliku info.
Eelkõige on oluline patsientide õiguste kaitsmine, kuna digiloos on patsientide delikaatsed isikuandmed ja enne ligipääsu võimaldamist on vaja analüüsida, millises osas peaksid need andmed olema kättesaadavad mittetervishoiutöötajatele.»