Ida-Viru keskhaigla palus vabandust arsti ebaviisaka käitumise pärast, kuid vabandus ise jahmatas vanemaid.
Haigla vabandus jahmatas vanemaid
6. aprill 2015, 20:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märtsi alguses toimus Ida-Viru keskhaiglas inetu vahejuhtum 11-aastase Adriana vanemate ja lapse raviarsti Oksana Muhhina vahel, kirjutab Den za Dnjom. Pere kirjutas arsti kohta kaebuse ja pärast sisejuurdlust palus haigla peaarst perelt vabandust. Vabandusest hoolimata on pere hämmingus, sest faktid olid seal pea peale pööratud.
Tüli pere ja arsti vahel lahvatas 4. märtsil, kui pere soovis raviarstiga rääkida, aga arst soovitas oodata neuroloogi ja pärast neuroloogi selgitusi millegipärast ägestus ja ütles vanematele: «Käite siin, nina vingus, ringi.»
Lapse väljakirjutamisest, seletamatutel põhjustel isolaatorisse paigutamisest sai pere teada juhuslikult. «Mitte keegi ei helistanud, ei hoiatanud. Arsti me rohkem ei näinud, lihtsalt leidsime lapse voodilt paberid tema haiglast väljakirjutamise kohta.»
Pere kaebusele vastas Ida-Viru keskhaigla peaarst Aime Keis, kes selgitas perele, et olukorra selgitamiseks räägiti nii Oksana Muhhinaga kui tutvuti lapse haiguslooga.
Haigla hinnangul sai laps vajalikul tasemel arstiabi. Esimest korda kirjutati laps haiglast välja 25. veebruaril ja tehti seda peaarsti sõnul isa nõudmisel. Teisel hospitaliseerimise korral vaatas lapse üle neuroloog Zljabov, kes selgitas vanematele lapse tervise seisukorda.
Haigla selgituse kohaselt oli 4. märtsil kella 9.30 kuni 11.30 doktor Muhhinal polikliinikus vastuvõtt ja tal oli vaja saada infot patsiendi kohta, kes oli sel hetkel tema vastuvõtul. «Sel ajal te pöördusite dr Muhhina poole küsimustega lapse tervise kohta. Kuna ta oli hõivatud, siis ta palus teil oodata,» seisab isale saadetud kirjas.
Dr Muhhina tunnistas, et ta kasutas konflikti käigus solvavaid väljendeid, aga põhjendas seda lapse vanaema agressiivse käitumisega. Ka seisab peaarsti kirjas, et vanemad viisid lapse ise koju, haiglat teavitamata.
Sellegipoolest haigla palub perelt vabandust dr Muhhina käitumise pärast, millele ei ole õigustust. Arst saadeti nõustamisele, kus käsitletakse ka konfliktide lahendamist.
Adriana isale jäävad vabanduskirjas olnud faktid arusaamatuks. «Esiteks, ma ei nõudnud mitte mingil moel lapse koju saatmist. Ma ei ole oma lapse vaenlane ja saan aru, et on vaja ravida, mitte iga hinna eest koju saada. Arst Muhhina selgitas mulle, et lapsega haiglas rohkem midagi ei tehta, vaja on ainult massaaži ja magnetravi, kuhu saab käia kodust, ja ütles, et kui soovite, võite lapse koju viia,» rääkis isa. Pere viiski lapse koju.
Mees tunnistas, et raviarstiga suhtlemine ei õnnestunud tal mitte kordagi. «Ta käitub ülbelt, nii et raske on end vaos hoida, aga ma kinnitan, et ei mina ega Adriana vanaema ega keegi teine teda ei solvanud,» rääkis isa. Ta lisas, et pere pidi lapse ravil kogu aeg silma peal hoidma ja kontrollima, sisuliselt teda käekõrval protseduuridele viima.
Kõige enam häirib isa see fakt, nagu oleks ta lapse haiglast kellelegi ütlemata ära viinud. «Käisin sel päeval last vaatamas ja märkasin tema kapil mingeid pabereid ja küsisin, mis need on. Selgus, et need olid dokumendid väljakirjutamise kohta ja arsti märkmed, mida kodus on vaja teha,» rääkis isa. Lapsele oli määratud massaaž ja isa käis mitmel korrusel uurimas, kuidas selle graafikut paika saada. Ta pöördus mitu korda ka medõe poole, kes palus tal lahkuda.
Väljaanne pöördus uuesti haigla poole kommentaari saamiseks. «Haigla ülemarst Aime Keis on vastanud kaebuse esitajale, kus ta selgitas, et haigla osutas patsiendile näidustustele vastavat kaasaegset tõenduspõhist ravi ja vabandas raviarsti ebaviisaka käitumise pärast, millele ei ole mingisugust õigustust,» vastas haigla pressiesindaja Ülo Veldre. Ta lisas, et kuigi haigla poolt tuvastatud asjaolud erinevad märkimisväärselt ajakirjanduses avaldatust, lähtudes aga Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, arstieetikast ning ajakirjanduse heast tavast, ei soovi haigla konkreetset vahejuhtumit rohkem avalikult kommenteerida.
«Haigla on raviasutus, mitte uurimisasutus. Kui patsiendi esindajatel on täiendavaid küsimusi, siis haigla ülemarst on valmis nad täiendavalt ära kuulama ja vastama. Me ei pea õigeks patsiendi (lapse) õigusi rikkuva diskussiooni jätkamist ajaleheveergudel,» seisab vastuses.