Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/04/06/3938977t1hc3d6.jpg)
Kui praegu on riiklikus põhikooli õppekavas seatud eesmärk läbida 25 meetrit, siis hiljuti valminud ujumise algõpetuse uuringu järgi oleks mõistlik seada eesmärgiks kaks korda nii pikk distants. See eeldaks pikemat õppeaega ehk tundide arvu suurendamist praeguselt 24 tunnilt 40-le.
Niisugune eesmärk tähendaks ka suuremat rahastusvajadust – kuni 1,7 miljonit eurot aastas. Tänavu toetab riik ujumisõpet kultuuriministeeriumi kaudu 335 082 euroga, mida võib kasutada muuhulgas juhendajate töökuludeks, ujula rendiks, transpordikulude katteks. Kas ja kuidas muutub riigi toetus ujumise algõpetusele edaspidi, selgub eelarveläbirääkimistel.
Ministeerium saab igal aastal maavalitsustest tagasisidet ujumise algõpetuse riigipoolse toetuse kasutamise kohta. See näitab, et umbes 90 protsenti ujumisõpet saanud lastest suudab täita eesmärgi ja läbida 25 meetrit distantsi vabalt valitud ujumistehnikas.
Hiljuti tehtud uuringust selgus aga kaks olulist asja. Esiteks on vaid kolmandikul juhendajaist põhjalikum ujumisalane taust, 70 protsendi õpetajate põhitöökoht on mõnes muus ainevaldkonnas. Seega on juhendajate seas tungiv vajadus ujumisalase koolituse ja õppematerjalide järele. Teiseks oleks ujumise kui elutähtsa oskuse omandamiseks õpetajate hinnangul vaja lastele praegusest rohkem ujumistunde.