«Pealtnägija»: ema valik - kas usk või lapse elu

Vastsündinud beebi. Foto: Ove Maidla/Postimees

Kas usulised tõekspidamised või vastsündinud lapse elu - sellise konfliktiga seisis hiljuti silmitsi 30. eluaastates naine.

Jehoova tunnistajast Laura [nimi muudetud] otsustas arstide soovitusel enneaegselt sündinud lapsele vereülekande teha. Naine ei kahetse, ehkki see tähendab, et ta ei saa naasta kogudusse, kuhu ta kuulus, vahendas ERR uudised ETV saadet «Pealtnägija».

2013. aasta sügisel sündinud laps kaalus vaid 670 grammi ning oli väga eluohtlikus seisundis. TÜ kliinikumi lasteintensiivravi osakonna juhataja Tuuli Metsvaht selgitas, et selle lapse puhul tuleb rääkida sünnist eluvõimelisuse piiril.

Laps, kelle enamik organeid veel ei töötanud, vajas verekomponentide ülekannet. Kuid Jehoova tunnistajate tõekspidamiste järgi ei tohi verd manustada ei verivorstis ega vereülekandes.

Laura laps oli haiglas kokku 118 päeva, mille kestel tehti talle kolm vereülekannet. Arstid usuvad nüüd, et praegu pooleteiseaastasest poisist kasvab terve noormees.

«Ma ei kujutaks ette, kui ma mõne aasta pärast oleks pidanud oma lapsele seletama, et miks ta näiteks ei näe, ja kui ma oleks pidanud talle vastama selle peale, et sa ei näe sellepärast, et minu põhimõtted olid sellised,» rääkis naine.

Jehoova tunnistajate ringi naasta nüüd Laural enam ei õnnestu. «Kõik need, kes on lasknud vereülekannet teha, olenemata sellest, kas nad tahavad või ei taha sealt organisatsioonist lahkuda, nad ikkagi loetakse eemaldatuks,» selgitas ta.

Lasnamäe Kuningriigisaali kogudusevanem Tan Silliksaar, kes on kolmandat põlve Jehoova tunnistaja, ütles, et vastuseis vereülekandele tuleb piibli käsust, mis ütleb, et hoiduge verest.

«Me lihtsalt võtame seda väga otseselt, et kui tuleb verest hoiduda, siis tuleb sellest hoiduda igasugusel viisil. Nii et me ei söö seda, me ei võta seda endale veresoonde,» selgitas Silliksaar.

Tunnistajatel on ohtralt teavitusmaterjale vereta protseduuridest. On olemas isegi rühm, mida nad ise nimetavad haigla sidekomiteeks, mis tõttab vajadusel haiglasse appi arstidega vaidlema.

Arstide sõnul võtted, millest tunnistajad oma propagandas räägivad, võivad mõnel puhul aidata, aga vereülekanne on ja jääb veel pikaks ajaks asendamatuks.

Silliksaar ütleb, et need, kes lasevad vereülekande teha, teevad valiku, millest Jehoova tunnistajad järeldavad, et inimene ei taha ise enam tunnistajate ringi tagasi tulla.

Ajalugu tunneb vereülekandega seoses ka traagilist juhtumit. 1997. aastal keeldusid Jehoova tunnistajatest vanemad Tallinna lastehaiglas reesuskonfliktiga vastsündinule vereülekande tegemisest ja laps suri. Tulid skandaal, kriminaalasi ja pikk kohtuprotsess, mille lõpuks kedagi süüdi ei mõistetud.

Paljuski 1990. aastate lõpu surmajuhtumi tõttu muudeti mõned aastad tagasi seadust nii, et arstid võivad lapsele vereülekande ära teha ilma vanemate loata. Täiskasvanut vastu tahtmist aga ravida ei tohi.